Külma sõja kaotajad ja võitjad Külma sõja, mis lõppes aastal 1985, ning Nõukogude Liidu ja kogu sotsailistliku leeri kokkuvarisemist, võib jagada kahte kategooriasse. Kuna külm sõda oli ülemaailmse vastasseisuga, oli sellesse nii, otseselt kui kaudselt, kistud peaaegu kõik maailma riigid. Samas lähevad teise kategooriasse need külma sõja tulemustega kaasnevad tegurid, mis väljenduvad peamiselt kahele leeri mitteametlikule juhile, USA ja NSVL. Mis puutub külma sõja tulemus peamistele vastastele, kahele suurriigile, siis selles osas on vastasseisu tulemus on ilmne: NVS Liit kaotas võidurelvastumise. Tema majanduslik süsteem ei osutunud konkurentsivõimeliseks ja katsed selle uuendamiseks olid edutud. Mis aga viis riigi lõpuks kokkuvarisemisele. Sotsailistlik leer lagunes ning kommunistlik ideoloogia ostusus diskrediteerituks, kuigi sotsialistlikud režiimid on maailmas säilinud
(kooskõlale, vastastikule kasulikkusele, eesmärkidele ja nende ühildamisele ning võimu rakendamisele organisatsioonis. Klassikalised teoreetikud väidavad, et inimeste tegevus on mõistlik ja järjekindel ning nad on organisatsiooni eesmärkide saavutamisest huvitatud. Kuna töötajate kooskõlastatud pingutused annavad üksikpingutustega võrreldes parema tulemuse, siis tuleb seda töökorralduses arvestada. Kuna klassikud ei pööra erilist tähelepanu organisatsiooni mitteametlikule (informal) osale, siis on nende käsitlus mõnevõrra ühekülgne ja läheneb sageli organisatsioonile kui ,,masinale"45 2.4.1.1. Teadusliku juhtimise koolkond Teadusliku juhtimise koolkonna on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, seega iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Nende huvide keskmes on organisatsioon ja selle ühtsus. Organisatsioon lahutati algosadeks ning püüti nende sisu, asetuse ja omavaheliste seoste põhjal teha üldistusi ning välja tuua
annaabi.ee 
