irratsionaalarve. Viimase puhul võiks oletada, et kui on irratsionaalne algebraline arv, siis võiksid esined algebralised võrrandid irratsionaalarvuliste kordajatega. See omakorda tähendaks, et sirkli ja joonlaua abil saab ringjoont sirgestada. Alles 1844. aastal näitas prantsuse matemaatik J. Liouville, et on olemas irratsionaalarve, mis pole ühegi ratsionaalarvuliste kordajatega algebralise võrrandi lahenditeks. Ta nimetas neid arve transtsendentseteks, s.t. mittealgebralisteks arvudeks. Kuigi juba inglise matemaatik J. Wallis XVII sajandil avaldas esmakordselt mõtte, et ringjoone sirgestamise ülesanne ei ole lahendub sirkli ja joonlaua abil, õnnestus tal seda tõestada alles XIX sajandi kaheksakümnendal aastail. Nimelt näitas 1882. aastal Freiburgi ülikooli professor Ferdinand von Lindemann, et on transtsendentne arv. Siit pälvis Lindemann ka ,,arvu võitja" hüüdnime. Ringjoone
mittealgebralisi irratsionaalarve. Kui oletada, et on irratsionaalne algebraline arv, siis võiksid esineda algebralised võrrandid irratsionaalarvuliste kordajatega, mis aga tähendaks, et sirkli ja joonlaua abil saaks ringjoont sirgestada. Alles 1844. aastal näitas prantsuse matemaatik J. Liouville, et on olemas irratsionaalarve, mis pole ühegi ratsionaalarvuliste kordajatega algebralise võrrandi lahendeiks. Ta nimetas neid arve transtsendentseteks, s.t. mittealgebralisteks arvudeks. 1882. a. näitas Freiburgi ülikooli professor Ferdinand von Lindemann, et on transtsendentne arv ning järelikult ei ole ringjoone sirgestamise ülesanne sirkli ja joonlaua abil lahenduv. 1777. aastal avaldas prantsuse loodusteadlane G. L. Leclerc de Buffon arvutamiseks võtte, mida nimetatakse Buffoni ülesandeks: tasandil on joonestatud rida paralleelseid sirgeid, mis asuvad üksteisest kaugusel 2a. Juhuslikult visatakse nõel pikkusega 2k (k < a). Osutub, et
annaabi.ee 
