1995).Soodumus sideme loomiseks geneetiliselt tingitud. Optimaalse eristumise teooria (Brewer, 1991)soov tasakaalustada kuuluvusvajadust, sotsiaalset hellitust ja eristumisvajadust Grupi karakteristikud Grupi normid Käitumine Hoiakud Taju nt. Sherif 1935, 1936 autokineetilise efekti katse. Grupinormid: Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita Grupinormid on väärtuste skaala, millega määratakse aktsepteeritava ja mitteaktsepteeritava käitumise ja hoiakute piirid grupis (Sherif, 1969) Normide teadvustamine: Teadvustamine vabastab liikmete käitumise, küpsus tõuseb Nii positiivne kui negatiivne mõju, seetõttu teadvustamine oluline Normid tekivad ja kinnistuvad, sest: Võimaldavad piiritleda grupi toimuvat ja määrata suhted teistega Muudavad käitumise ennustatavaks Kujundavad grupi näo Annavad õigustuse grupis toimuvale, sõnum väljapoolepiloot Grupinormide tekkimine
hindamisinfo alusel? · Kui jah, siis kas avastamise järgselt tehti parandusi, täiendusi, ümberkorraldusi jmt? · Kas avastatu ja selle tagajärjed viivad järeldusele, et eksisteerib organisatsiooni läbiva mõjuga tingimusi, mille tulemuseks võib olla mitte aktsepteeritav äririski tase? Märkimisväärne vastuolu või puudus, mis on ajutise iseloomuga ei pea alati viima järeldusele, et see tekitab mitteaktsepteeritava jääkriski. Seega tuleb põhjalikult analüüsida, kas riskid on püsiva või ajutise iseloomuga ning otsustada, milliseid abinõusid rakendada. Seega peaks siseaudiitor alati arvestama avastamiste ajalugu, hindama sekkumise määra ning hilisemat tagajärgete ja riskide taset. Riskide hindamine eeldab ka nende dünaamika järgimist. III Juhtimise kultuuri täiustamisel Hinnates org-i juhtimise kultuuri peab siseaudit seda protsessi täiustama,milleks ta hindab: 1
põhjusel: ühest küljest on džässmuusika 100 aastaga läbi teinud niivõrd suure arengu, lähe- nedes kohati äravahetamiseni süvamuusika vabale improvisatsioonile, et ümbernimetamine näiteks “kaasaegseks improvisatsiooniliseks muusikaks” oleks täiesti põhjendatud. Teine ja mitte tähtsusetu aspekt, mille tõi ka IASJ 17. konverentsil juulis 2007 Sienas teravalt esile Michigani ülikooli õppejõud Ed. Sarath, oleks asjaolu, et see võtaks džässilt paljude süva- muusikute jaoks mitteaktsepteeritava kõrvaltähenduse. 2.2.2. Džässi euroopalik ja aafrikalik alge Kuigi džässmuusika tekkis Ameerikas, on Euroopal ja euroopalikul muusikakultuuril džässi arengus juba varasest algusest peale üsnagi tähtis koht – alates sellest, et džäss sündis euroopaliku ja aafrikaliku muusikatraditsiooni sünteesina. Selle väite kinnituseks vaadelgem kummagi osapoole panust uude žanrisse. Nii rägtaimide kui algse new orleansi meloodia- ja harmooniakäsitlus on tuntavalt euroopalikud
annaabi.ee 
