Näiteks ühe vihje võib anda see, et inimese aju on päeval enamasti ärkvel ( funktsionaalses seisundis ), kuid öösel aju enamasti magab. Ärkvel olles on ajus olevad neuronid üldises aktivatsioonis, kuid magades ( unenägudeta une faasis ) inimese aju neuronid on lakanud üldise aktiveerimise. See tähendab, et neuronite aktivatsiooni ei ilmne. Kuid kõik see tähendab ju aju mingit üldist võnkeprotsessi. See tähendab seda, et aju üldine aktivatsioon ja ka üldine mitteaktiveerivus ajas perioodiliselt üksteisele järgnedes kordub. Ka seda võib nimetada omamoodi ajulaineks õigemini üldiseks ajulaineks. See ju sarnaneb üksikneuroni aktivatsiooniga, mis samuti ajas perioodiliselt muutub. Elava inimese aju sarnanebki nagu suletud võnkeringile, sest inimese ajus olevate neuronite funktsioneerimine loob potentsiaali võnkumisi elektriväljas, mis on rakust väljapool ja need ei eraldu aju hõlmatud ruumist
Näiteks ühe vihje võib anda see, et inimese aju on päeval enamasti ärkvel ( funktsionaalses seisundis ), kuid öösel aju enamasti magab. Ärkvel olles on ajus olevad neuronid üldises aktivatsioonis, kuid magades ( unenägudeta une faasis ) inimese aju neuronid on lakanud üldise aktiveerimise. See tähendab, et neuronite aktivatsiooni ei ilmne. Kuid kõik see tähendab ju aju mingit üldist võnkeprotsessi. See tähendab seda, et aju üldine aktivatsioon ja ka üldine mitteaktiveerivus ajas perioodiliselt üksteisele järgnedes kordub. Ka seda võib nimetada omamoodi ajulaineks õigemini üldiseks ajulaineks. See ju sarnaneb üksikneuroni aktivatsiooniga, mis samuti ajas perioodiliselt muutub. Elava inimese aju sarnanebki nagu suletud võnkeringile, sest inimese ajus olevate neuronite funktsioneerimine loob potentsiaali võnkumisi elektriväljas, mis on rakust väljapool ja need ei eraldu aju hõlmatud ruumist
annaabi.ee 
