midagi liigset. Tulemuseks on konflikt - tugeva negatiivse emotsiooniga vastasseis inimeste vahel. Edukad liidrid pööravad palju tähelepanu sellele, milline on ettevõtte psühhokliima. Oskus tajuda seda, mida kuskil välja ei öelda, tuleb kogemuste ja enesearendamisega. Liider ei oota, millal tema poole pöördutakse, vaid teab, millal on õige aeg mingi teema üles võtta ja selgeks rääkida. Tegemist ei ole selge akadeemilise teadmisega, vaid millegi sellisega, mida saab arendada mitteakadeemilisi meetodeid kasutades. Mõjutamine. Eesti juht tegeleb aktiivselt teiste veenmisega nii alluvate, kolleegide kui partnerite veenmisega. Ta mõjutab ja suunab teisi eelkõige läbi oma seisukohtade põhjendamise ja argumenteerimise. Ta arvestab argumentide esitamisel teiste huvide ja vajadustega ning on võimeline kasutama ka mitmeastmelist või kaudset mõjutamisprotsessi. Saavutusorientatsioon. Oluline on teha asju paremini ja efektiivsemalt, võtta ette
tõekspidamistest, visioonist ja strateegiatest teistele. Teine oluline asi on kollektiivi tajumine. Edukad liidrid pööravad palju tähelepanu sellele, milline on ettevõtte psühhokliima. Oskus tajuda seda, mida kuskil välja ei öelda, tuleb kogemuste ja enesearendamisega. Liider ei oota, millal tema poole pöördutakse, vaid teab, millal on õige aeg mingi teema üles võtta ja selgeks rääkida. Tegemist ei ole selge akadeemilise teadmisega, vaid millegi sellisega, mida saab arendada mitteakadeemilisi meetodeid kasutades. Kolmandaks on tähtis kindlameelne empaatia. Liider peab olema iga inimese vastu tähelepanelik. Tihti väldivad juhid inimeste mõistmist, sest nad arvavad, et probleemi mõistes peab juht võtma endale ka vastutuse probleemi lahendamise eest. Kindlameelne empaatia (tough empathy) tähendab teravdatud võimet mõista, kuid samas jääda kindlaks eesmärkidele, mille saavutamise eest liider on vastutuse võtnud
annaabi.ee 
