Järelikult pole naturaalarvud ainelised objektid. Mõlemad süllogismid on korrektsed, ent esimene mõjub veenvamalt kui teine. Mis seda tingib? Küsimus on keskterminis. Kuna kesktermin läheb lõppjärelduses kaduma, siis on raske märgata kesktermini tähtsat rolli. Esimeses süllogismis on keskterminiks „osadest koosnev”. See on ka põhjus, miks saab midagi osadeks lammutada. Teises süllogismis on keskterminiks „ruumis liigutamist võimaldav”. Naturaalarvude mitteainelisus ei tulene mitte sellest, et neid ei saa ruumis liigutada, vaid sellest, et need on abstraktsed objektid. Kui kesktermin esitab ka põhjuse, miks saab selle abil eeldusi siduda, on tegemist demonstratiivse süllogismiga. Öeldakse ka „laitmatu tõestus”, sest tõestus rahuldab meie mõtlemist: me ei tea ainuüksi fakti, vaid ka seda, miks see fakt just selline on. Praktilises argumentatsioonis tuleks püüda kasutada demonstratiivseid süllogisme. 5.2. SÜLLOGISTILISED ARUTLUSED
Järelikult pole naturaalarvud ainelised objektid. Mõlemad süllogismid on korrektsed, ent esimene mõjub veenvamalt kui teine. Mis seda tingib? Küsimus on keskterminis. Kuna kesktermin läheb lõppjärelduses kaduma, siis on raske märgata kesktermini tähtsat rolli. Esimeses süllogismis on keskterminiks ,,osadest koosnev". See on ka põhjus, miks saab midagi osadeks lammutada. Teises süllogismis on keskterminiks ,,ruumis liigutamist võimaldav". Naturaalarvude mitteainelisus ei tulene mitte sellest, et neid ei saa ruumis liigutada, vaid sellest, et need on abstraktsed objektid. Kui kesktermin esitab ka põhjuse, miks saab selle abil eeldusi siduda, on tegemist demonstratiivse süllogismiga. Öeldakse ka ,,laitmatu tõestus", sest tõestus rahuldab meie mõtlemist: me ei tea ainuüksi fakti, vaid ka seda, miks see fakt just selline on. Praktilises argumentatsioonis tuleks püüda kasutada demonstratiivseid süllogisme. 5.2. SÜLLOGISTILISED ARUTLUSED
annaabi.ee 
