probleemilahendusoskust, positiivset mängimist ja stressijuhtimisstrateegiaid. Tehnikad, mis aitavad oskusi omandada, hõlmavad maha rahunemise õppimist sügava sissehingamisena; minema kõndimist; positiivsel viisil enesega rääkimist; mõne eakaaslase või täiskasvanu otsimist, kellega rääkida viha tunnetest, et vältida agressiivset väljendust. (Kellner jt, 2008) Programmide tagamõte peitub esmalt õpilastele viha tunde teavitamises ja siis mitteagressiivsetele tegutsemisviisidele suunamises. Enne harjutuste tegemist tuleks õpilastele (Rogers 2011: 154) selgitada, et viha on normaalne tunne ja mõnikord ka õigustatud ning sageli peaksid õpilased oma viha teistele edastama selgelt ja ühemõtteliselt, et vältida arusaamatusi ja ka enda sisse kogunevat pinget. See aitab noorukitel mõista, et neid lihtsalt ei õpetata halbadest harjumustest loobuma, vaid suunatakse loomulikke nähtusi (näiteks viha) positiivses võtmes väljendama.
AIDA - reklaami taju ja info töötlemise üldine mudel: ATTENTION - TÄHELEPANU INTEREST - HUVI DESIRE - SOOV ACTION - TEGUTSEMINE Tähelepanu soodustab tunnetatud (sulle öeldakse, et sul on seda hädasti vaja) vajadus. (asi on aktuaalne, see on talle oluline) Me näeme ja kuuleme, märkame seda, mida vajame. Vajadus on arvestatav infotöötlusprotsesse käimatõmbav jõud. Tähelepanu soodustab objekti eristuvus, (midagi on teisiti kui tavaliselt) (A agressiivne reklaam kui objekt mitteagressiivsetele reklaamidele fooni taustal; B reklaami pinnal jõuliselt eristuv toode) Objekti esiletõstmine/eristuvus nt nihe, eristumine normist st. loodud eeldused mõjuda šokeerivalt, tavatus ja uudsus ... Tähelepanu sõltub elamuslikkusest e. kujundatud eeldustest stimuleerida elamuse saamist. (ehk sellest kuivõrd reklaam suudab stimuleerida meis tugevaid emotsioone. Kui on liiga suured emotsioonid, siis me ei tööta ratsionaalselt; võime unustada, mis brändiga on tegu)