Lause sisu uurides võib ilmneda, et lause taandub terminite kokkulepitud tähenduste või konteksti täpsustamisel loogiliselt tõesele või loogiliselt väärale lausele. Nt lauset „Mari ema on naissoost” võib pidada tautoloogiaks, sest termin ema juba sisaldab endas naiseks olemise olemuslikku omadust. Lauset „Mõni poissmees on abielus” võib tavapraktikas pidada kontradiktsiooniks, sest termin poissmees on määratletud kui vallaline (mitteabiellunud) mees. Siiani käsitlesime liht- ehk üksiklauset, mis väljendab ühte propositsiooni ning mida pole võimalik jagada propositsioone väljendavateks osadeks. Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused):
Lause sisu uurides võib ilmneda, et lause taandub terminite kokkulepitud tähenduste või konteksti täpsustamisel loogiliselt tõesele või loogiliselt väärale lausele. Nt lauset ,,Mari ema on naissoost" võib pidada tautoloogiaks, sest termin ema juba sisaldab endas naiseks olemise olemuslikku omadust. Lauset ,,Mõni poissmees on abielus" võib tavapraktikas pidada kontradiktsiooniks, sest termin poissmees on määratletud kui vallaline (mitteabiellunud) mees. Siiani käsitlesime liht- ehk üksiklauset, mis väljendab ühte propositsiooni ning mida pole võimalik jagada propositsioone väljendavateks osadeks. Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused):