meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga. Eraldi kohtud olid linnakodanikele ja vaimulikele. Ülemastme kohtuteks Eestimaal oli ülemkohus ja Liivimaal õuekohus. Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel. Õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu president, viitsepresident, kuus aadlikust ja kuus mitteaadlikust kaasistujat. Vene võimu kehtestamisel loodi 1718 Baltikumi jaoks kõrgeima apellatsioonikohtuna Liivi- ja Eestimaa justiitskolleegium Peterburis. 1796. aastast alates allusid ülemkohtud senatile. Kõrvuti eelnimetatutega tegutses Rootsi ajal ka nn kuningakohus Tallinna linnusekohus. Juurdunud oli Rootsi õigus. Politseinikeks olid Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, tavaliselt üks-kaks igas maakonnas. See toimis, kuna mõisnik täitis ühtlasi mõisapolitsei kohuseid.
Rootsi riik oli suurem kui kunagi varem. Taani oli väga keerulises seisus ja kogu riik oli pandidtud Holsteini krahvidele ettepanek Rootsile osta ära Skåne ja Blekinge, mida ka tehti 32 000 marga ehk 6432 kg hõbeda eest. Rootsi XIV saj 1335. a. Magnus abiellub. Sünnib kaks poega: Erik ja Håkon, kellest tehakse Norra marionettkuningas. Erikust saab ``Rootsi kuninas``. Riik on võlgades ja rahvas rahulolematu. Kuningal on mitteaadlikust soosik Bengt Algotsson, kelle ta tõstab hertsogiseisusesse süüdistus homoseksualismis. Rootsi XIV saj Ristisretk itta ebaõnnestub. Katk sureb 1/3 elanikkonnast. 1300. a. Soomes ja Rootsis kokku 700 000 elanikku; 1350. a. 500 000. Rootsi XIV saj Uueks kuningaks valitud Erik tõstab oma isa vastu aadlike toel 1357. a. mässu, kuid juba 1359. a. sureb Erik ja tema perekond tuulerõugetesse või katku.
annaabi.ee 
