Tallinnasse mingi ka. Lõppes sellega, et saadi vene turul kõvasti peksa. Algas pressi sõda. Ajakirjanduses hakaksid Blagovestsenski raamatu pooldajad omavahel sõdima., kestis poolteist aastat. See oli Revalsche Zeitungis. Toimetaja Russov, väljaanne asutati 1860. Riia. Seal oli Rigasche Zeitung. Baltische monatschrift. Propageerisid, et sakslased peaksid omavahel nö rahvuslikul pinnal lähenema. Suured piirid aadli ja mitteaadli vahel tuleks ületada. Kihid peaksid lähenema. Esimene nõudmine, et talumaad müüksid mõisnikud riiklikult fikseeritud kindla hinnaga ja ainult eesti talurahvale. Senikaua kuni pole maahinnad fikseeritud ei tohi müüa ega ära ajada talupoega. Teoorjus keelata. 1865 keelatigi. Al 1868- 1868 ja 1869 oli eestis suur viimane näljahäda. Tabas põhja eestit ja saaremaad. Selle abistamiseks kogusid peterburi patrioodid kui ka baltisakslased päris suure
Esialgu väga edumeelne, aga 19.sajandil juba anakronistlik (seisuslik ühiskond on likvideerunud ja kujunenud ümber klassiühiskonnaks, seetõttu rahva enamus ei olnud esindatud riigipäeval). Tingi mõju teistes valdkondades: sõltumatu kohtukorraldus ja kohalik omavalitsuskorraldus. Rootsi 19.sajandi sisepoliitika arengu kontekst Rootsi ühiskond 19.sajandi alguses: aadel ja 1/2% kirikuõpetajaid alla 1%, kodanlus 2% (privileegid), talupojad 50%. Välja jäi keskklass, mitteaadli eliit, maata maaelanikud, renditalupojad, töölised. Ettevõtlusvabaduse kehtestudes oli veider, et piirangud jätkusid poliitika alal (nt kodalud kui eraldi seisus). 1809. aasta põhiseadus jättis riigipäeva struktuuri endiseks (täpsem määrus 1810): seadusandlus ja maksuküsimused: otsustamine seisuste kaupa ja igas seisus näiliselt võrdne ja kogunes iga viies aasta. 1809. aasta põhiseadus Kehtis 1809-1974. Kompromiss 18.sajandi vabaduste ajastu ja gustaviaanliku perioodi
annaabi.ee 
