ainult aadlikele mõeldud õppeasutuses. Küllap avaldas Wrangelli elukutsevalikule suurt mõju tema tutvus esimesel Vene ümbermaailmareisil (180306) osalenud kaptenleitnant Friedrich von Rombergiga. Rombergist, kelle protektsiooni alla Ferdinand ja tema tädipoeg Wilhem anti, oli 1807. aastal saanud Ferdinandk täditütre Julia abikaasa. Aatatel 181015 õppis Wrangell merekadetikorpuses Peterburis. Lõpetanud kooli mitsmani auastmes, määrati ta koos õpingukaaslaste, tädipoja Wilhem Wrangelli ning sõbra Peter Anjouga Balti laevastiku ekipaazi koosseisu Tallinnas. 1816. aastal alustas Wrangell koos Anjouga teenistust Soome lahel kurseerival laeval ,,Avtroil". Aastatel 181719 osales Wrangell Vassili Golovnini juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. Otsustanud nähtavasti iga hinna eest reisist osa võtta, ei hoolinud ta äraütlevast vastusest oma taotlusele ekspeditsiooniga liitumiseks. Pärast
Tema isa teenis Venemaa keisririigi meresuurtükiväes. Ta oli Obuhhovi tehases valmistatud relvastuse vastuvõtja mereministeeriumi esindajana. Pärast sõjaväest kindralmajorina erruminekut töötas ta samas tehases edasi insenerina. Koltsakkide suguvõsa esiisaks oli 1793. aastal Venemaa poolt vallutatud Hotini kindluse moldaavia päritolu komandör Koltsak-pasa. Haridusteed alustas Aleksandr Koltsak Merekadettide korpuses. Selle lõpetamise järel sai ta mitsmani auastme ning suunati teenistusse merejõudude laevadele - ristlejatele Rjurik ja Kreiser, millel teenides huvitus ta hüdrograafiast. 1898. aasta detsembris ülendati ta leitnandiks. Aastal 1900 kutsus parun Eduard von Toll ta Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia poolt organiseeritava polaarekspeditsiooni koosseisu. 21. juulil 1900 väljus kuunar "Zarja" Peterburist ning sõitis Läänemere, Põhjamere ja Norra mere kaudu Taimõri poolsaare piirkonda.