all. · Valguloomeks peavad saadaval olema kõik antud valgu koostisse kuuluvad aminohapped, mistõttu piimavalkude koostist söötmisega mõjutada ei õnnestu. · Kui ka üks vajalik aminohape (limiteeriv aminohape) puudub, seiskub antud valgu süntees. · Valguloomes moodustunud molekulid transporditakse Golgi aparaati. · Osa valkudest liitub seal mineraalainetega ning süsivesikutega, moodustades glükoproteiine. · Kaseiin omandab Golgi aparaadis ühtlasi mitsellaarse struktuuri, kusjuures iga mitsell sisaldab -, - ja -fraktsiooni. · Üldine molekulide arv umbes 100 nm suuruse diameetriga mitsellis võib ulatuda kuni 25 tuhandeni. · Teiseks suuremaks sünteesitavate piimavalkude rühmaks on vadakuvalgud, mis esinevad piimas põhiliselt molekulaarsel kujul ja koosnevad -laktalbumiinist ning -laktoglobuliinist. · Piimsuhkru ehk laktoosi sünteesi lähteaineks on vere glükoos, kusjuures kogu sünteesiahel on
· Valguloomeks peavad saadaval olema kõik antud valgu koostisse kuuluvad aminohapped, mistõttu piimavalkude koostist söötmisega mõjutada ei õnnestu. · Kui ka üks vajalik aminohape (limiteeriv aminohape) puudub, seiskub antud valgu süntees. · Valguloomes moodustunud molekulid transporditakse Golgi aparaati. · Osa valkudest liitub seal mineraalainetega ning süsivesikutega, moodustades glükoproteiine. · Kaseiin omandab Golgi aparaadis ühtlasi mitsellaarse struktuuri, kusjuures iga mitsell sisaldab -, - ja -fraktsiooni. · Üldine molekulide arv umbes 100 nm suuruse diameetriga mitsellis võib ulatuda kuni 25 tuhandeni. · Teiseks suuremaks sünteesitavate piimavalkude rühmaks on vadakuvalgud, mis esinevad piimas põhiliselt molekulaarsel kujul ja koosnevad -laktalbumiinist ning - laktoglobuliinist. · Piimsuhkru ehk laktoosi sünteesi lähteaineks on vere glükoos, kusjuures kogu sünteesiahel on viieastmeline.