määrava pärilikkusaine säilitamine. Kujult kerajas või lapik. Noortes rakkudes on tuuma ja protoplasma suhe 1:5, vanades 1:20. Tuuma ja raku jagunemine Tuuma jagunemine eelneb raku jagunemisele 1) Tuuma ja tsütoplasma mahtude normaalse suhte rikkumine 2) Raku mahu ja üldpinna suhte rikkumine 3) Mitmesugused stimulaatorid(nt. Raku laguproduktid) Mitoos kõige olulisem tuumaga rakkudel Amitoos Meioos Kahe jagunemine vahel rakus toimuvate protsesside kogumikku nimetatakse mitootiliseks tsükliks ja see koosneb interfaasist ja mitoosist, kestab 10-20h Mitoosis on 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Profaasi alguses tuum suureneb, puntras kromosoomid, mis hakkavad spiraliseeruma. Profaasi lõpuks kromosoomid lühenevad ja on näha, et nad koosnevad kahest kromatiidist. Tuumamembraan laguneb, kõige kestvam faas. Metafaas alguses kromosoomid spiraliseeruvad ja kogunevad raku ekvatoriaaltasandile
valke, 2n ◦ S – sünteesitakse DNAd, 2n->4n ◦ G2 – kromosoom koosneb kahest õdekromatiidist, 4n ◦ M – mitoosi faas ◦ G0 – puhkefaas Kontrollpunktid Replikatsioonitsükkel ja massitsükkel Rakkude paljunemine - mitoos Mitoos on somaatiliste ehk keharakkude kõige universaalsem jagunemisviis. Kahe jagunemise vahel rakus toimuvate isereguleeruvate protsesside kogumit nimetatakse mitootiliseks tsükliks. Mitootiline tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist ning kestab umbes 10-20 tundi, mitoos ise kestab 1-2 tundi. Emarakust tekib 2 tütarrakku, mis on emarakuga identsed ning suudavad mõne aja möödudes omakorda jaguneda Jaguneb 5 faasiks - interfaas, profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Rakutsükli pikimas faasis, interfaasis rakk ei jagune. Interfaasis rakk suureneb, suureneb organellide arv, kromosoomid on lahti keerdunud ning toimub DNA replikatsioon – DNA kahekordistub
annaabi.ee 
