Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. 3. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt ? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. 4. Kuidas rakud jagunevad ? mitoos? Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 5. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis ? Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis 6. Kuis toimub mitoos? Mitoos toimub neljas erinevas osas: profaasis, metafaasis, anafaasis ja telofaasis 7. Meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. meioosiks. 8. Kuidas tekib meioos ? Esimeses jagunemise profaasis tuumamembraanide lagundatakse ja tuumakesed kaovad. 9. Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. 10. Kuidas moodustavad naise sugurakud
Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Interfaas Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine. Selle tulemusena on mitoosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Kui rakk jaguneb, on oluline, et moodustuvatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selleks toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine.
Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Interfaas Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine. Selle tulemusena on mitoosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Kui rakk jaguneb, on oluline, et moodustuvatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selleks toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine.
annaabi.ee 
