- D keskmised akrotsentrilised. 3 paari. - E väikesed submeta. 3 paari. - F väikesed metatsentrilised (nagu kikilips). 2 paari. - G väikesed akrotsentrilised. Naistel 4, meestel 5. Kromosoomide analüüsimiseks parimad rakud on perifeersest verest. Suust ei saa steriilseid rakke, mida analüüsida. Ka on sobiv materjal: nahk, luuüdi, amnionivesi (lootevesi), koorion (varases raseduses 11-12 nädal), loote nabaväädi veri. Kontrollpunktid, enne analüüsimist: - Mitogeen (PHA) kultuuri initsiatsioon. Annab märku, et väljuda G0-st ja minna S- faasi paljunema. - Kolhitsiin (mitoosi inhibiitor) kääviniit ei lähe nii pikaks et kinnituda tsentromeerile. Kromosoomid kondenseeruvad kui kaua hoida. - Rakkude hüpotooniline töötlus KCl, Na-tsitraat. - Rakkude fikseerimine metanool/jää-äädikas - Kromosoomi preparaadi valmistamine. Polümorfism mitmekujulisus. Normivariandid.
Viiruse valgud vahendavad viiruse kontrollitud paljunemist välimises epiteelirakkude kihis, Healoomuline kasvaja või soolatüügas Raku DNA-sse sisenenud viiruse geen kodeerib viiruse valkude reguleerimatut tootmist, mis sunnib basaalkihi rakke piiramatult jagunema, mis tähendab vähi teket. Viiruste valgud E7 (seob Rb) ja E6 (seaob p53), mille tulemusena toimub raku jagunemine Rakkudele on jagunemiseks vaja mitogeenset ja kasvufaktorite signaali. Mitogeen aktiveerimine suunab raku jagunemisele Kasvufaktori aktivatsioon on vajalik toitainete omastamiseks ja kasutamiseks Põhjus, miks juhtivad, aga mitte kaasnevad mutatsioonid määravad ära kasvaja tekke. Vähirakkude genoomi ebastabiilsuse olulisus. Juhtivad mutatsioonid (ingl.k. driver mutations), mille arv ei ole suur, määravad ära kasvaja tekke. Juhtiv mutatsiooni kloonil on eelis jääda ellu ning tekitada edasisi mutatsioone.