piibli mõistes juba olemas see miski, mis tõstab ta teistest raamatutest kõrgemale. Piibel on pühakiri, kus on kirjas jumalasõna. Raamatute Raamat on Piibel ka seepärast, et siia on koondatud 66 teost Vanas Testamendis 39 teost ja Uues Testamendis 27 teost. Selles raamatukogus on kindel süsteem peateemade kaupa: seaduseraamatud, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetite raamatud, kirjad, ilmutusraamat. Piibel pole valminud ühe kirjutuslaua taga. Väljend "Raamatute Raamat" koosneb mitmuslikust ja ainsuslikust sõnavormist. See tähendab, et paljude autorite looming on koondatud üheks tervikuks - Piibliks. Piiblis on sõna saanud prohvetid, luuletajad, kuningad, ajalookirjutajad, apostlid. Esimese raamatu koostamist lahutab viimasest enam kui 1000 aastat. Piiblil on kaks põhiosa: Vana Testament ja Uus Testament. Kuigi me oleme harjunud mõistma, et testament on surija viimane tahe pärandi suhtes, on Piibli kontekst teistsugune. Raamatute
Nime lõpud üldisem termin siis kui me ei tea, millega tegemist on. Lõpp la. Sufiksite ja topoformantide vaba vaheldus nt Kiri/vere; Kiri/la. La-sufiks. Märgib kohta ja deminutiivsust, esineb nii apellatiivides kui ka kohanimedes. Vana kohanimeliide. Valdav osa geograafiliselt Põhja-Eesti ja saarte alal. Eesti keele ajaloos sõnades lõpukadu ja sisekadu. Kohanimede puhul ebareeglipärane lühenemine, lühenevad rohkem kui üldkeelesõnad. Ste-formant. Algselt päriselt ne-sufiksi mitmuslikust tüvest. Nimesid, mis on algselt olnud s- lõpulised. Asulanimedes rohkem levinud Kagu-Eestis ka Hiiumaal. Ajalooliselt mõned ilma ste-sufiksita, hiljem tuletatud selle abil. Vere-formant. Iseseisev sõna. Levik: kõige rohkem vahe-eestis, eriti põhja-tartumaal. Tõenäoliselt vana sõna. Vanemates kirjapanekutes esindatud. Olnud ka nimesid, mis teisest tüvest või lühenenud muuks lõpuks, nt ra, -vete (Aravete). Lühenenud ka nii, et pole enam äratuntav. Hupel pööras tähelepanu
annaabi.ee 
