Üle 20% saab kaksiknime: Pille-Riin, Mari-Liis. Eesti nimedele omane see, et ühest nimest saab palju nimesid moodustada. Aili-Aile-Aila. Nt teha analoogtuletisi: Ailika, Eelika, Elvika, Heinika. Palju ka riiminimesid: Sirje, Marje Irja, Merja jne. Tuleneb ka ootamatuid suundumusi, saab varieerida tähekuju. Nt Cätlin. Nimeseaduse nõue: tuleb järgida keele õigekirjareegleid. Rahvastikuregistris 48 000 erinevat eesnime. Seal hulgas on ka mitmiknimed. 2/3 on unikaalsed, valdavalt mitmiknimed. Suur hulk Eestis eesnimesid. Arusaam, et eesnimi peab olema kordumatu. Nimemoed muutuvad kiiresti, tuues kaasa uusi nimesid. Eestlased on nimede osas väga avatud. Ollakse loovad. 1999 said eesti lapsed kokku u 3200 eri eesnime. 1990-2000 kõigil sündinutel kokku 19 000 eri nime, sh mitmiknimed. Perekonnanimed. Kaheosalised nimed pole perekonnanimed, sisaldavad tihti kristliku ja muistse nime kombinatsiooni. Lisanimed on tüüpilised, pärit isanimedest, hüüdnimedest, kohanimedest
Nimesid on tuletatud, on eri variatsioonid, analoogtuletised, riimnimed. Eesti nimesid iseloomustavad variatsioonid. Varieerumine läheb vahel üle piiri. Aastaid 2000+ ei saagi kuhugi liigitada, sest kõik nimed on tänapäeval kasutusel – hübriidperiood. Nimeseadus ütleb, et nimi peab vastama mingi keele õigekirjareegleid. Uut eestikeelset nime saab välja mõelda, aga võõrkeelset mitte (peab eksisteerima mõnes võõrkeeles). Hetkel on 48 000 nime (sh mitmiknimed), millest 2/3 on unikaalsed. Sagedasemad eestipärased nimed on Jüri, Rein, Jaan, Linda, Andres, Aino, Toomas, Tiina, Sirje, Anne, Peeter, Margus. Rahvastikuregistri järgi on populaarsemad hoopis Aleksandr, Vladimir, Tatjana, sest venelased panevad vähem erinevaid nimesid, mistõttu need ongi kõige sagedasemad - on palju ühenimelisi eestivenelasi, samas on eestlastel pigem unikaalsed nimed. Mitmeosalised nimed Eestis
annaabi.ee 
