Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ballett-sümfoonia; · Lühiballett; · Suur (mitmevaatuseline) ballett; · Kindla süzeega ballett; · Ilma süzeeta ballett jne. Zanri ajaloost on teada ka mitmeid eriliike, näiteks: ballett-intermeedium, ballett- divertisment jm. Termin ballett tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul ning tähendas kindla meeleoluga muusika episoodi (mitte lavaetendust). 17. sajandil balleti õitseng oli seotud peamiselt Prantsuse kuningliku õukonnaga, kus ballett läbis rida arenguetappe:
Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ballett-sümfoonia; · Lühiballett; · Suur (mitmevaatuseline) ballett; · Kindla süzeega ballett; · Ilma süzeeta ballett jne. Zanri ajaloost on teada ka mitmeid eriliike, näiteks: ballett-intermeedium, ballett- divertisment jm. Termin ballett tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul ning tähendas kindla meeleoluga muusika episoodi (mitte lavaetendust). 17. sajandil balleti õitseng oli seotud peamiselt Prantsuse kuningliku õukonnaga, kus ballett läbis rida arenguetappe:
asutatud "Rahvusliku muusika ühing" hakkas propageerima instrumentaalmuusikat. Bizet teoseid: Pärlipüüdjad 1863 Juhan Julm 1865 Perthi kaunitar 66 14 Djamileh 71 Muusika A. Daudet´draamale "Arleeslanna" 72 Kaks süiti 72 Carmen 75 Operett Operetil on pikk eellugu, algul kirjutati ühevaatuselisi koomilisi oopereid (F. Herve ja J. Offenbach), seda nimetati "genre primitif et gai". Esimene mitmevaatuseline operett oli 1858.a. Jacques Offenbachi (1819-80) "Orpheus põrgus". Termin operett tuli hiljem , algul nimetati opera bouffes. ,,Nahkhiir","Mustlasparun"(J.Strauss jun.) Veel Offenbachi operette: Imeilus Helena 64 , Pariisi elu 66, Hoffmanni lood 81 (tegelikult romantiline ooper). Operetile iseloomulikud jooned: · Meelelahutuslik iseloom · Kerge muusika · Aktuaalse sisuga laulud