- Produtseeritakse punases luuüdis - Lagundatakse peamiselt luuüdis (vähesel määral maksas ja põrnas) - Eluiga 100-200 päeva - ER kuju soodustab gaasivahetust - Kergelt deformeeruv LIHASKUDE - Liikumine - Hingamine - Soojuse produktsioon - Toetusfunktsioon ja toe- - Vedelike ja materjalide liikumine SKELETILIHAS (Raku membr sarkolemm Tsütoplasma- sarkoplasma Tsütopl ret sarkopl ret Mitokkonder sarkosoom) tahtele alluv pikad, silinderjad mitmetuumne eristuvad vöödid SÜDAMELIHAS tahtele allumatu silinderjad, hargnevad ühe/kahe tuumalised vöödilisus SILELIHAS tahtele allumatu · teravatipulised · üks tsentraalne Tuum Retseptorid on spetsiaalsed tundlikud rakulised moodustised, mis võtavad vastu ärritusi ja muudavad need närvisüsteemile omaseks aktiivsuseks. Lihaskäävid, Golgi kõõlusorgan, Pacini lamellkehakesed(Suured ovaalse kujuga inkapsuleerunud närvilõpmed - Lihases paiknevad nad kõige sagedamini
Rakumembraani sissesopistumisel moodustuvad rakku sisenenud aine põiekesed. Tsütoplasma- rakuplasma Täidab raku sisemuse. Olemuselt poolvedel, erinevate ainete kogum. Kõige rohkem on tsütoplasmas vett, anorgaanilise aine molekule ning orgaanilise aine monomeere, suhkruid. Ülesandeks siduda rakk tervikuks ning aidata läbi viia ainevahetust. Rakutuum Rakutuum on eraldatud membraaniga tsütoplasmast ning üldiselt on rakus üks tuum, tuumakuju järgib raku kuju. Eranditeks on mitmetuumne rakk on skeleti lihaskoe rakk. Täiskasvanul rakul tuum puudub- punased vererakud ( erütrotsüüdid). Tuuma ehituslikeks osadeks on 1.) tuumamembraan- kahe kihiline, hästi poorne, aineliselt sama rakumembraaniga v.a kolesterool. Ülesandeks eraldada tuuma sisu ja tagada side tsütoplasmaga. 2.) tuumaplasma ehk karüoplasma- poolvedel, orgaaniliste ainete kogum, vett ei ole. Ül: siduda tuuma osasid. 3.) tuumakesed- tuumaplasma tihenenud aine piirkonnad. Sisaldavad RNA-d ja valke.
Protsessori mikroarhitektuuri kaudu realiseeritavaid variante : 1. Skalaarne protsessor 2. Superskalaarne protsessor 3. Käsukonveierita protsessor 4. Käsukonveieriga protsessor 5. Käskude järjestusepärase //in-order// töötlusega protsessor 6. Käskude järjestusevälise //out-of-order// töötlusega protsessor 7. Multilõimtöötlusega //multithreaded// protsessor 8. Monotuumne protsessor 9. Multituumne (mitmetuumne) protsessor Pollaci reegel Protsessorite jõudlus suureneb, tänu nende mikroarhitektuuri täiustamisele, ligikaudu võrdeliselt ruutjuurega nende keerukuse (transistoride arvu, kiibi pindala) kasvuga. Kui ühetuumses protsessorkiibis kahekordistada transistoride arvu, protsessori mikroarhitektuuri täiustamise eesmärgil, siis võib saavutada ligikaudu 40% protsessori jõudluse kasvu.