Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne halve. Selle tähiseks on X0. X0 X0 4. Resonants Resonantsiks nimetatakse võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise. Resonants võib olla kasulik: Akustilised resonaatorid on näiteks puhkpillitorud ja oreliviled. Neis on resoneerivaks kehaks torus või viles olev õhusammas. Mitmetonnise raske auto saab suhteliselt väikese jõuga poriaugust välja lükata. Loomulikult ei tehta seda ühe ropsuga, vaid kõigutatakse autot edasi-tagasi, kuni liikumise (võnkumise) amplituud kasvab niivõrd, et masin välja pääseb. video 0 Resonants võib olla ohtlik: Arhitektid peavad suurte ehitiste projekteerimisel arvestama võimalikke perioodilisi välismõjusid (tuulekeerised, maapinna kõikumine trammirataste all, inimeste kõndimine jms.).
inimest nn. egiptuse poosis ehk jalad küljepealt vaadatuna, üks jalg eespool, keha otse, pea profiilis, silm otse. Muumiad maeti esialgu kastitaolistesse hauakambrisse mastbatesse. Hiljem ehitati astmikpüramiide ja seejärel püramiide, mis on tuntud tänapäevalgi. Kolm suuremat on vaaraode Cheopsi (suurim), Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Cheopsi püramiidi kõrgus on umbes 140 meetrit ja põhja pindala üle 5 hektari, seal on üle 2 miljoni korrapärase mitmetonnise kiviploki. Muumia pandi sageli kahekordsesse vaarao kujulisse sarkofaagi (kirstu) ja hauakambrid asusid sügaval püramiidi all, kuhu pääses keerukaid käike mööda. Püramiidi ees valvas vaarao näo ja lõvi kehaga olend sfinks. Püramiidid, astmikpüramiidid ja mastabad moodustasid surnute linna Gizas. Sagedaste haudade rüüstamiste tõttu hakati hiljem vaaraosid matma matusetemplitesse Karnakis, Luksoris, kus olid kaljusse raiutud keeruliste käikudega hauakambrid ja moodustus nn.
Nii võngub õmblusmasina nõel üles-alla vaid seepärast, et käsi või mootor vänta ringi ajab. Kuna siin saab süsteem energiat välisest allikast, on sundvõnkumine alati sumbumatu. Juhul, kui välise mõju sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnkumise sagedusega, hakkab amplituud kasvama ja võib ka väikese jõu korral väga suureks muutuda. Kõik me teame, et kiigele hoo andmiseks ei tule pidevalt ühes suunas lükata, vaid kiike kergelt kindlate ajavahemike tagant tõugata. Ka mitmetonnise raske auto saab suhteliselt väikese jõuga poriaugust välja lükata. Selleks kõigutatakse autot edasi-tagasi, kuni võnkliikumise amplituud kasvab sedavõrd, et masin välja pääseb. Toodud näidetes väljendub resonantsinähtus. Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Näiteks võib kõlar mingi ühe kindla madala noodi kõlamisel valjult plärisema hakata
annaabi.ee 
