Sarnastiivalised. Tirdid. Tirt talvitub valmikuna põõsastes põllupeenardel, varjulistes kohtades. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Tugevad hüppejalad. Kannavad edasi kartuliviirusi. 1 põlvkond. Rohulutikas 2 pk. Esimene pk muneb heinale, 2 pk aedadesse. Talvitub valmikuna kõdus. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Sugukond: naksurlased Pikliku kehaga mardikad. Valmikud elavad maapinnal rohurindes, kahjustavad taime maapealseid osi. Arengutsükkel 3-5 aastat. Mitmetoidulised mardikad. Vastne on tõuk, sh. ka traatuss. Esimesed kasvujärgud toituvad huumusest, hiljem hakkavad juuri sööma. Vastsed uuristavad juurtesse ja mugulatesse käike, varred närbuvad. Mardikad kahjustavad lehti, varsi, õisi. Triibuline viljanaksur valmik kahjustab lehti ja õisi. Muneb mulda kuni 200 muna. Võivad kahjustada ainult mugulaid. Tume-viljanaksur muneb mulda või taime juurekaenlasse. Öösiti aktiivne. Nukkuvad mullas nukuhällis
Kõige laialdasemalt Euroopas ja USAs, eriti intensiivselt majandatavatel aladel Põhiliselt langenud meemesilaste arvukus. Põhjused: Pole kindlat põhjust, vaid põhjustekompleks: tarus kasutatakse pestitsiide ja kui neid valesti kasutada, siis need hävitavad mesilased; geneetiliselt muundatud taimed (neis mürgid ja need ohtlikud mesilastele); loodusliku taimestiku mitmekesisuse oluline vähenemine (meemesilased on mitmetoidulised ja vajavad erinevaid taimi, ainult ühe kultuuri tolmeldamise peal olevad liigid on nõrgestatud); madal temperatuur pesas (selle tagajärjel pered nõrgestatud); mesilaste aretus (püütakse aretada emaseid mesilasi, kes tooksid sisse rohkem mett, see põhjustab rohkem haigusi jms). Teine viis põhjusi nimetada: 1) looduslike elupaikade ja toidutaimede kadumine
Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased aga poevad puu- ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, pere sügisel hukkub. Ei ole kaitsealune liik. 4 Jooksiklased (Carabidae) 68 Suur hulk jooksiklaste liike tarbib valmikuna toiduks teisi putukaid ja seepärast on nad asendamatud mahepõllumajanduses kahjurite hävitamisel. Mõned armastavad ka seemneid, kuid kõik nende mullapinnal elavad vastsed on mitmetoidulised röövloomad. Elades erinevates kooslustes, reguleerivad nad taimtoiduliste putukate arvukust. Jooksiklased võivad teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest, rapsipõllul hukata arvestatava osa hiilamardika (Meligethes) mulda laskuvaist vastseist, vaarikaistanduses hävitada mulda nukkuma laskuvad vaarikamardika (Byturus tomentosus) tõugud. Jooksiklastele on omased kõik põhilised klassi tunnused. Seltsi iseloomustab täismoone: esinevad enamasti kolme paari jalgadega
annaabi.ee 
