sattunud võõrkehad. 21. Mulla kolloidid ja jaotus tekke alusel- mulla kolloidideks nimetetkse osakesi , mille läbimõõt on alla 0,001mm. Mulla kolloide jaotakse tekke alusel · tekivad kivimite ja mineraalide murenemisel · loomsete ja taimsete jäänuste murenemisel · mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaksioonide käigus mullatekkeprotsessis. 22. Mulla neelamisvõime- on omadus siduda mitmesugusedid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel. 23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. · Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained
mulda sattunud võõrkehad. 21. Mulla kolloidid ja jaotus tekke alusel- mulla kolloidideks nimetetkse osakesi , mille läbimõõt on alla 0,001mm. Mulla kolloide jaotakse tekke alusel · tekivad kivimite ja mineraalide murenemisel · loomsete ja taimsete jäänuste murenemisel · mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaksioonide käigus mullatekkeprotsessis. 22. Mulla neelamisvõime- on omadus siduda mitmesugusedid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel. 23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. · Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained
annaabi.ee 
