SARNASUSED Romantismiajastu kirjanikud Kahekõne kasutamine ( ,, Karjaste laul " J.K.Peterson / ,,II" G.G.Byron) Pühendused/oodid ( ,, Jumalale" J.K.Peterson / ,, Nutvale neitsile " G.G.Byron) Surma mainimine ( ,, Mardi Lutheruse päeval " J.K.Peterson / ,, Su elu lõppes" G.G.Byron) Lootus(,, Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul" ; ,, Lootus " K.J.Peterson / ,, Maryle"- G.G.Byron) Mõlematel luuletajatel on mitmestroofilisi luuletusi, kuid ka ühestroofilisi. ( ,, Rõõmulaul " K.J.Peterson / ,, Kuulsa Kreeka sõjalaulu järele" G.G.Byron) Looduseülistus.(,,Sügise" K.J.Peterson / ,, Laps olla muretuna veel " G.G.Byron) Mõlemale luuletajale tähtis sõprus.(,,Sõprus" K.J.Peterson / G.G.Byroni aforism : ,, Sõprus on armastus, millel puuduvad tiivad.") Tagasihoidlikkus. Epiteedid. Byron kasutab küll vähe, aga siiski kasutab. Peterson kasutab väga palju.
– lk 59 2) Mis aimu on meil elus olemisest? – lk 17 Retooriline hüüatus: 1) Oh miks ta küll mind tookord läbi nägi, - lk 18 2) Oo, kui raske on meie kliimas, - lk 30 Retooriline pöördumine: 1) Mida sa praegu teed – lk 42 2) mille Sina võiks omaks võtta – lk 42 Väljajätt e. ellips: 1) Mõrad.Augud.Õmblused. – lk 27 2) Rahad. Reisid. Kanapeed ja piibud. – lk 28 Loetud raamat. Harjumise triibud. Stroofianalüüs Selles luulekogus on nii mitmestroofilisi kui ka ühestroofilisi luuletusi. Enamus mitmestroofilisi luuletusi on nelja värsireaga (nt lk 30; 31; 33). Leidub ka luuletusi, kus stroofides on värsiridade arv erinev: (lk 12) - teises stroofis 7 värsirida, kolmandas stroofis 3 värsirida. Teema 1) Lk 9 – Luuletaja räägib, kuidas on elu maal, et ka tema peaks või tahaks seal hetkel olla, kuid ta on linnas. Seal tunneb ta tühjust – ta nagu ei kuuluks sinna.
annaabi.ee 
