Interpretatsioon: x∈ X – isik, kes kuulub „meie” all mõeldavasse isikute hulka (võimalik X tõlgendus: vastutusvõimeline Eesti kodanik); y∈ Y – üks seadus seaduste hulgast; Rxy – kahekohaline predikaat „x on rikkunud y” (või ka nii „y on rikutud x poolt”). Valem: ∀x∃yRxy (kusjuures ∃y∀x Rxy tuleks lugeda „On vähemalt üks seadus, mida kõik on rikkunud”). Paraku on selline kirjaviis ebatäpne ning võib olla kasutusel vaid mitmesordilises loogikas. LAHENDUS KLASSIKALISE LOOGIKA PÕHJAL: „Iga kodanik on mõnda seadust rikkunud”. Interpretatsioon: x, y – indiviidid, Rxy – „x on rikkunud y”. Ent x, y∈ M, st kuuluvad samasse baashulka M. Baashulga elementideks peavad minimaalselt olema kõik kodanikud ja seadused, kuid selleks võib olla ka universaalhulk. Valem ∀x∃yRxy osutub nüüd vigaseks, kuna sellest saab välja lugeda, et leidub inimene või seadus, mis on rikutud iga inimese ja seaduse poolt
(Vt Vuks 1999: 95). VÄGA SAGELI ESINEV EBAKOHANE LAHENDUS. Interpretatsioon: x X isik, kes kuulub ,,meie" all mõeldavasse isikute hulka (võimalik X tõlgendus: vastutusvõimeline Eesti kodanik); y Y üks seadus seaduste hulgast; Rxy kahekohaline predikaat ,,x on rikkunud y" (või ka nii ,,y on rikutud x poolt"). Valem: xyRxy (kusjuures yx Rxy tuleks lugeda ,,On vähemalt üks seadus, mida kõik on rikkunud"). Paraku on selline kirjaviis ebatäpne ning võib olla kasutusel vaid mitmesordilises loogikas. LAHENDUS KLASSIKALISE LOOGIKA PÕHJAL: ,,Iga kodanik on mõnda seadust rikkunud". Interpretatsioon: x, y indiviidid, Rxy ,,x on rikkunud y". Ent x, y M, st kuuluvad samasse baashulka M. Baashulga elementideks peavad minimaalselt olema kõik kodanikud ja seadused, kuid selleks võib olla ka universaalhulk. Valem xyRxy osutub nüüd vigaseks, kuna sellest saab välja lugeda, et leidub inimene või seadus, mis on rikutud iga inimese ja seaduse poolt
annaabi.ee 
