tähenduselt lähedane samatüveline korrelaat. Nt. emis, vetikas, loom EI OLE TULETIS. Ei ole alussõna ega tähenduse poolest kokku kuuluvaid korrelaate. Sõna ei saa pidada tuletiseks kui juurtüvi on unikaalne, nii et seda ei ole võimalik tänapäeva keeles seostada ühegi teise sõnaga. Nt. nugis, vasikas, rõõm 19. LAENSÕNAD on üldiselt muganenud eesti keele fonoloogilise ja sõnastruktuuriga. Mida vanem laensõna, seda muganenum. Osa mitmesilbilistest laensõnadest on kohanenud keele varasemate liiteliste sõnastruktuuridega ja meenutavad oma kuju poolest tuletisi. Erinevus on selles, et laensõnal ei ole harilikult lekseemina käibivat alussõna.Nt.: ratas, meister, lusikas, angerjas, muusik, kringel. Laenverbe on vähem kui laenatud käändsõnu. Laensõna võib tõlgendada tuletisena, kui on laenatud või tüvena käibele võetud ka sellele sobiv alussõna. Nt. tõlgitsema (tõlkima), tükeldama (tükk)
vastaspidist j~oudu: hajutav ja korrastav. 20. sajand on toiminud p~ohiosas normeerivalt ja `korrastavalt', kuid oleks vale arvata, et ¨ksnes samasuunaline liikumine j¨atkub ka edaspidi.24 u 1.1.3 Kanji m¨ arkide foneetikast Hiina keel on silpkeel (monosyllabic), kus silbid on iseseisvaiks t¨ahenduse kandjaiks.25 Homofoonide rohkuse t~ottu on silpkeele alfabeeti- line kirjutamine, erinevalt mitmesilbilistest keeltest, u ¨sna v~oimatu. Igale hiina kirjas¨ usteemi m¨argile vastab lisaks silbile , h¨a¨aldus , ja 23 Vt
annaabi.ee 
