üksikhääliku õigekiri Helilised häälikud - täish. + kaash.(j,l,m,n,r,v) Helitud häälikud - kaash.(sulgh.+f,h,s,s,z,z) · helitu kõrvale k, p, t (-ki) erandina liitsõna (raudtee) liite ees (jalgsi) sama sõna eri vormides (kärbse, leidsin) võõrsõna (absoluutne) erand- ärksa, tõrksa, erksa · helilise kõrvale g, b, d (-gi) 2x täish./diftongi järel üks k, p, t (koopad) mitmesilbiliste sõnade lõpus k, p, t viimane silp pole pearõhuline- k,p,t (taburet) viimane on pearõhuline- kk,pp,tt (omlett) h sõna alguses sõltub traditsioonist sõna sees: i silbi lõpus, j silbi alguses (maias, majas) ü ja i järel ei kirj. j-i - ei kehti tegijanim., liits. häälikuühendi õigekiri iga häälik ühe tähega (metalne) ei kehti kui 1) liitsõna (plekkpurk) 2) liide algab sama kaash., millega lõpeb sõnatüvi (keskkond) 3) -gi, -ki ees (kasski)
2. Omasõnade õigekirja reeglite tundmine (töölehed 1ja2, töövihiku harjutused, õpiku materjal) Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku ( k,p,t,g,b,d,f ja h, s ja s) kõrvale k,p,t. ( ohtlik, lapsed, okstes ) Sõnaalguline h on traditsiooniline ja eristab tähendusi ( harras, haigus, hukkama, hõre, haruharva, hind, ind, haare, aare.. ) Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i. ( mine-jal, materi-aalne) Mitmesilbiliste sõnade lõpus oleneb k,p,t kirjutamine tavast ja sõnarõhust ( katelok, barakk, hopakk, kusett, niknäk ) Häälikuühendites märgitakse iga täht ühekordselt tema pikkusest olenemata. - liidetega sõnad - kui tüve lõpus ja liite algug erinevad tähed, siis kirjuta kõik ühekordselt ! mäslev, kasjas, metalne, tipmine, portugallane - r/n+s - kirjuta kõigis käänetes ühekordselt, nim- bors, om.- borsi , os.- borsi
a nt kn: nt akna, võõrs. akne; võõrsõnas nt tm: rütm Järjend *ji ei saa olla silbi alguses: nt kuri : *kurji > kurje, vari : *varji > varje Välditakse morfoloogiliste vormide puhul ebamugavaid konsonantühendeid: leem : *leemt > leent, lumi : *lumd > lund, laps : *lapst > last, uks : *ukst > ust Konsonantide kombinatoorika seaduspärasused kehtivad hästi sõna alguses ja lõpus. Keeruline on kirjeldada ühendeid mitmesilbiliste sõnade sees silbi piiril, kuna vokaal võib kaduda muutevormis (tekib uus ühend) eelnevale konsonantainesele võivad liituda konsonandiga algavad tuletussufiksid või grammatilised muutevormid Viie konsonandi järgnevusi esineb 4 sõnas: vintsklema, gangstri, ongström `füüsikas: süsteemiväline pikkusühik', postskriptum. 27. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? Koartikulatsioon e kaasahääldus e kooshääldus on nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad
annaabi.ee 
