Valgud · Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. · Biopolümeerid on organismides moodustuvad polümeerid. · Aminorühm- aluseliste omadustega, karboksüülrühm- happeliste omadustega. · Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. · Peptiidside on kahe aminohappe omavahelise reageerimise tulemusena moodustunud kovalentne side. · Valgud ei ole lineaarsed ega tasapinnalised, vaid omavad mitmeseuguseid ruumilisi struktuure. · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Esimest järku struktuur annab ülevaate, kui palju aminohappejääke on. Määrab ära valgu ülejäänud omadused. Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel. Valgu kolmandat järku struktuur (tetriaarstruktuur) moodustub molekuli edasisel keerdumisel
setud. Kui võrrelda viikingite ajaga, siis isegi hilisrauaajast on aardeid leitud mõnevõrra enam, aga koostise poolest on nad hoopis teistsugused. Nüüd on aaretes Araabia hõbemüntide asemel Lääne-Euroopa mündid. Ehteid oli viikingite ajal suhteliselt vähe ja nad olid sisse toodud. Hilisrauaaegsed ehted olid aga suuremas osas kohalikud. Seega vähemalt 12ndast sajandist on asunud tegutsema kohalikud hõbesepad. Hõbeehteid on muidugi mitmeseuguseid. Kõige levinumaks sõletüübiks oli hoburaudsõlg. See muutus täiesti universaalseks rõivakinnitusvahendiks. Muinasajal on naised alati kandnud vööl nuga ja see nuga on pandud tavaliselt ka hauda kaasa hästi uhkes pronks-plekist valmistatud tupes. See komme säilib ka veel keskajal nii meestel kui naistel. See on olnud Läänemere-Soome komme, sest Soome naiste rahvarõivaste juures on nuga tänapäevalgi veel säilinud. Hilisrauaajal on levinud noakujulised kaelaripatsid
annaabi.ee 
