Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. Mõnikord jääb mägede ja merede vahele siiski rannikumadalikku, mis paaris kohas Oslo lähemas ümbruses ja sealt edasi Rootsi piiri poole, samuti Trondheimi lähistel moodustab suuremaid, suhteliselt tasasemaid ja meie vooremaad meenutavaid alasid. Need piirkonnad on ammustest aegadest olnud Norra põllumajanduslikumad ja tihedama asustusega alad, Trondheim ja Oslo aga kaks põlist Norra keskust. Norra mägismaa keskmine kõrgus on umbes 500m üle
Kaislakooslused võivad olla eri tihedusega katvus paarikümnest kuni kaheksakümne protsendini. Leviku sügavuspiir on enamasti meeter kuni poolteist, küündides 1,9 meetrini. Kaislad kasvavad umbes kahe meetri kõrguseks, harvemini võib leida 2,52,7 m kõrgusi taimi. Kolmas valitseja on vesikirburohi, kes kasvab sageli koos pilliroo ja järvkaislaga, või katab põhja ainuliigiliste mõne või mõnekümne ruutmeetri suuruste laikudena, ent paiguti võtab enda alla mitmesajameetrise läbimõõduga väljasid. Kirburohu laigud võivad kohati katta veepinna täielikult. Vesikirburohu sügavuspiir küünib kahe meetrini, kuid suuremad ja tihedamad laigud asuvad poolteise meetri sügavusel; kuni poolemeetrises vees kasvavad taimed väikeste laikudena või hajusalt. Neljas valitseja rooghein kasvab kaldavees 0,22 meetri sügavusel omaette tukkadena, külgnedes pilliroo või järvkaislaga ning moodustades nendega vahel ühiskooslusi. Mõnel
annaabi.ee 
