ise. Algas massiline magasiaitade ehitamine. Algul sarnanesid nad taluaitadega, olid palkseintega ja õlgkatustega, olid üsna väikesed, ees oli postidele toetuv varikatus, trepp ja platvorm. Enamik 19.sajandil ehitatud ja tänaseni säilinud magasiaitu on kiviseintega ja meenutab mitmes mõttes mõisaaitu. Neil olid õhupilud. Väiksemad aidad olid üheruumilised, iga vilja jaoks (rukki, oder, kaer) oli oma salv. Salved tehti algul palkidest, hiljem laudadest. Suuremad aidad olid mitmeruumilised, igas ruumis hoiti eri liiki vilja ja sinna viis väljast eraldi uks. Sageli oli pikkade aitade esiküljel võlvkaarestikuga või sammastele toetud lai ulualune. Vilja laenati neist varakevadest peale kindlatel magasipäevadel. Peamiselt kasutati laenatud vilja külviks. Kõik laenud tuli sügisel pärast viljakoristust teatava protsendiga tagastada. Magasiaitade tööd korraldasid talupojad
Selle ehitise taga paiknes suurejooneline kolmest küljest sammastega piiratud õu, mille taga olid juba kaljusse raiutud pühad ruumid, vaarao hauakamber aga oli sammasõue all. Ehitise siseruumid olid kaunistatud arvukate reljeefidega, nende süzee oli lähedane Vana riigi aegsetele ( s.t. vaaraode surmajärgse elu kujutamine ). Mentuhotepi hauakompleks oli Keskmise riigi arhitektuuris siiski suhteliselt erandlik. Põhilisteks haudehitisteks jäid kaljuhauad, mitmeruumilised kaljusse raiutud ehitised, mille seinad olid kaetud värvikate maalingute ja reljeefidega; kaljuhaudadesse sissepääsu markeeris aga kahesambaline portikus: tihti olid ümmargused sambad kannelüüridega ja lihtsa kapiteeliga ( nn. protodooria sammas; Benihassani kaljuhaud ). Keskmise riigi 12. dünastia ajal muutus Egiptuse pealinna asukoht - Teebast viidi see taas Põhja - Egiptusesse. Peamiseks põhjuseks oli inseneriehituse hoogustumine - Faijumi oaasi
annaabi.ee 
