sõitsid minema sõnagi lausumata. Lõpp. Samuti ei kirjuta ta ühe malli järgi ega kasuta ühtset läbivat stiili, vaid kasutab erinevaid võtteid, näiteks e-kirjade vormis novell või teise novelli puhul on esitatud puntidena astronoomiaprofessori päevakava, mis on varustatud viidetega ning mis hiljem märkmetena pikemalt lahti kirjutatakse. Ka novellid ise võtavad ootamauid pöördeid ning omandavad mitmeplaanilisuse, näiteks niminovell algab detailse kirjeldusega bussipeatuses seisvatest ühistransporti ootavatest inimestest (panoraamne ülevaade – eeldan, et see lõpeb sellega, kui kõik bussi astuvad, ja tegelikult Filimonov ruttab sündmustest ette), kuid novell lõpeb hoopistükis järelhüüdega (nekroloogiga) Albert Nikolajevile. Seega puudub kindel struktuur ja ülesehitus, kaldub teemast kõrvale või koguni vahetab neid ühe novelli jooksul mitu korda
e. Raamidest üleolev kujutis on kaardi väljalõige. 5 LOENGUTEEMA KAART KUI MÄRGISÜSTEEM 67. Milles väljendub, et kaart on märgisüsteem? a. Kaart on graafilise suhtlemise vorm, mille eesmärgiks on edastada informatsiooni. Kartograafilise keele puhul sõnavara=leppemärgid. Lause ehitus=kartograafiline kujutusviis. b. Märgisüsteem peab tagama kaardi loetavuse, tasakaalu, mitmeplaanilisuse (üldplaan, sisulised plaanid 1-mitu), nähtuste hierarhilisuse (olulised nähtused rõhutatud esiplaanil, vähemolulised tagasihoidlikuma kujutusviisiga), kontrastsuse (märkide suuruse, värvuse ja paigutuse vahekord; leppemärgid peavad olema eristatavad). c. Märgisüsteemi kujutus sõltub kaardi kasutuseesmärgist (Eristatakse: kvaliteetkaardid, tehnilised või toimetusjärgus olevad kaardid) 68
mandunud" kodanliku korraga. 1950. ja 1960. aastate vahetuse trükis ilmuv kirjandus on siiski veel üsna tugevalt sotsialistliku realismi paradigma kütkes - kirjanduses võib rääkida ilmselt tolle ajaga seoses sotsialistliku realismi avarama ja leebema kaanoni valitsemisest. 50ndate keskel olid avardumistendentsid endast kõigepealt märku andnud proosas: järk-järgult sai võimalikuks karakteri mitmeplaanilisuse avamine ja lähenemine realistlikule probleemkirjandusele, samuti suurem seos tegelikkusega dokumentaalkirjanduses (Velsker 2001: 416). Samuti olid muutused värsiloomingus, pannes aluse kümmekond aastat väldanud luulekesksele kirjandussituatsioonile. Vabavärsi tulek oli märk muutustest, millega kirjanduses tõrjuti kõrvale sotsialistliku realismi kitsam kaanon ja asendati sotsialistliku realismi laiendatud võimalustega (Velsker 1998: 121)
annaabi.ee 
