PABERI SÖÖTMINE Enamik printereid on varustatud mitmesuguste paberisöödu võimalustega - alates ühe poogna käsitsi söötmisest ja lõpetades poognate automaatsööturitega, mis võimaldavad mitmesajast paberilehest koosneva paki kasutamist. Lisaks sellele on võimalik printida ka teistest materjalidest andmekandjatele: lõõts- või rullpaberile, kiledele, ümbrikutele, lipikutele, kleebistele, isekopeeruvatele mitmeosalistele formularidele. Lõõts- ja rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul (eriti värviprindi korral) on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudeleid on selles suhtes väga tundlikud. Laserprinterite puhul on eriti tähtis paberi niiskussisaldus ja kaal, mis tavaliselt peab olema piirides 60-90 g/m2. See sõltub ka paberisööturi tüübist
Löökprintimistehnoloogia, mis kunagi oli domineerivaks paljudes printsüsteemides, omab siiani olulist rolli teatud vajadustega kasutajate osas. Seda asjaolul, et reeglina on löökprinterid erinevalt löögita printeritest palju usaldusväärsemad, odavama ülalpidamiskuluga, vastuvõetavamad erinevatele paberitüüpidele ja keskkonnatingimustele. Lisaks on palju rakendusi, mida ainult löökprinterid täita suudavad (printimine isekopeeruvatele mitmeosalistele formularidele, printimine ebasobivas keskkonnas). Löökprinterite puuduseks on nende halb trükikvaliteet ja paindlikkuse ning töötamise puudumine raskemate kirjaliikide (fonts), piltide, värvide puhul. Samuti on märkimisväärselt kõrge ka aeglase löökprinteri müratase. Löögita printerid seevatsu kasutavad kujutuse tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne
annaabi.ee 
