Majanduslikult maksimaalne väetisnorm on tavaliselt 10....20% väiksem agronoomiliselt masimaalsest väetisnormist. Vahe on seda suurem, mida aeglasemalt väheneb väetiste efektiivsus väetisnormi suurenemisel. Mida madalam on aga saagi realiseerimishind ja suuremad väetamise kulud, seda suurem on vahe xmax ja xmaj vahel. Antud väetus plaanis on xmax ja xmaj järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab 12 kr. : 1. Kultuurniit, kõrrelisterikas, mitmeniiteline Põldhein I 14,0 xmax= 0,052 = 269,2 kg N-i 14,0(1,5 - 0,3) -12 xmaj= = 77 kg N-i 0,052(1,5 - 0,3) 2. Suviteravili Rühvelkultuuri järel: Suvinisu 13,7 xmax = 0,144 = 95,1 kg N-i 13,7( 2 - 0,6) -12 xmaj = = 35kg N-i 7,18 0,2016 0,144(2 - 0,6) 3. Suviteravili teravilja nimel kaer 15,2
kobestamine) 4 5 cm madalamalt. Selline tehnoloogia võimaldab vähendada mulda viidud umbrohuseemne varu idanevust nn mulla isepuhastuse meetodil. Selle rakendamisel kaob seemnete idanemisvõime mulla mikroorganismide tegevuse tulemusena. Meetodi eelduseks on head mulla füüsikalised omadused: - liigniiskuse ja mullahappesuse likvideerimine - kõrgekasvulised kiire algarenguga sordid - otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras (külvikorras mitmeniiteline ristik; tali- ja suviteraviljade vaheldumine; vaheluktuuride ja haljasvätiste intensiivne kasutamine; kasvukohale sobivad kultuurid ja sordid) Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus. 2) Otsene umbrohutõrje a) mehaaniline tõrje; põhineb kahel pritsiibil: - seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine
annaabi.ee 
