5) Alustüve nõrgenemine Frekventatiivid väljendavad tegevuse kordumist, saame väljendada ainult sufiksi abil. le, -skle, -tle, -i, -u, -ki, -gi, -ku, -gu Momentaanverbid: -ata, -ahta Kontonuatiivverbid: -ise, -tse, -rda Väited harjutustest: Produktiivne sõnatuletusmall tähendab eelkõige, et see mall on semantiliselt ja morfoloogiliselt regulaarne, reeglitega kirjeldatav. Idomatiseerunud tuletisteks nimetatakse selliseid, mis on tähenduslikult iseseisvunud. Liitsõnad on mitmemorfeemilised sõnad. Morfeemid jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. Afiksid on seotud morfeemid. Morfoloogia jaguneb sõnade muutmiseks ja sõnade moodustamiseks. Sõnade kompositsioon tähendab liitsõnade moodustamist. Tuletusalune sõna e alussõna on see, millest on moodustatud uus tuletis. Igal sõnal on juur. Liidete ees olev alussõna tüvi võib varieeruda. Muutemorfeemide (tunnuste ja lõppude) abil väljendatakse süntaktilisi suhteid.
temaga kohustuslikus korras liituks teisi morfoloogilisi elemente (tool, every, one). Morfeem, mis üldiselt on vaba, võib mõnikord esineda liitsõnades, milles ta ei ole vaba (everyone). Niisiis on morfeemi vabadus tegelikult potentsiaalne võime esineda mõnikord iseseisvana. *Seotud morfeem esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina (eba-). Seotud morfeemi sisaldavad sõnavormid on seega alati mitmemorfeemilised. Seotud morfeemide kohta kasutatakse ka terminit afiks, liitub tavaliselt tüvele, kliitilised morfeemid liituvad tavaliselt sõnavormile. Tüve minimaalset põhiosa, mis esindab lekseemi, nimetatakse juurmorfeemiks (kõne näites kõne+le+va+d). ,,Minimaalne" tähendab, et järjend ei ole enam liigendatav väiksemateks morfoloogilisteks osadeks. Termin tüvi on tegelikult kahetähenduslik. Sellega võidakse mõelda mis tahes sõnaosa,