2007). Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju- tatakse ümarsulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda. Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näiteks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“). Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud mõtet (kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid võib suvaliselt tõlgendada). Puuduvate
2007). Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju- tatakse ümarsulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda. Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näiteks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“). Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud mõtet (kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid võib suvaliselt tõlgendada). Puuduvate