kohata nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab teda looduslikult suhteliselt vähe (Vaher, 2008). 3.1. Üldiseloomustus Harilik jugapuu (taxus baccata) on üks vanemaid nüüdisaja okaspuid. Ta on hästi kohenemisvõimeline ning erakordselt pika eaga. Euroopa vanima jugapuu vanuseks on pakutud kuni 5000 aastat. Eestis võib jugapuu kasvada 10-15 meetri kõrguseks (Vaher, 2008). Jugapuu oksad on peened ja asetsevad männasjalt. Võib esineda mitmeladvalisust (Vaher, 2008). Sügisel tekivad okstele punased marikäbid, mis on mürgised (välja arvatud lihakas seemnerüü) ja võivad põhjustada inimese surma. Mürgised on ka puu võrsed, okkad ja koor, vähemal määral ka puit (Jugapuu, 2011). Jugapuu on kahekojaline taim ning ainuke vaiguta okaspuu meie metsades (Harilik jugapuu, 2011) Harilik jugapuu kuulub Eestis kaitstavate taimede teise kategooriasse ning on kantud ohustatud liigina punasesse raamatusse (Vaher, 2008): 3.2. Levik
metskonnad hakanud vähesel määral kasvavaid puid laasima. Puude laasimist tuleks teha järgnevatel põhjustel: 1. Täielikku või osalist laasimist tüve alaosas tehakse ligipääsetavuse parandamiseks puule. Samas suureneb ka puistu tulekindlus; 2. Lühendades kuivanud okste püsimist puul, parandatakse puidu kvaliteeti potentsiaalselt kõige väärtuslikuma esimese palgi osas; 3. Paljud kõvad lehtpuuliigid vajavad võra kujundavat laasimist, et vältida mitmeladvalisust. Laasimine on kulukas ja seda tehakse lähtudes kas igast puust eraldi või mitte ja laasimine sõltub järgmistest asjaoludest: 1) puude arvust pindalaühikul, 2) okste läbimõõdust ja arvust männases, 3) laasimise kõrgusest, 4) kasvukohast, 5) investeeringu tasuvusajast ja 6) raieperioodi pikkusest. 12. Langetatud puude mootorsaagidega laasimise meetodid (kang- ja pendelmeetod), nende kasutamine; ohutu järkamise võtted mootorsaega.
annaabi.ee 
