august 1961" on ülemlul tulevikuusule. Pimedusse suletud mõtleja unistab utopistlikust päikeseriigist, kus elu on korraldatud vägivallata, inimlikult ja arukalt. Üldteema, paatose ning assotsiatiivse arenduse poolest on see poeem kõrvutatud ,,Maailma avastamisega". Ka kirjutamisajalt paiknevad teosed lähestikku, 60 ndate aastate alguses. Arenguteema ülevus ning kriitilise osa publitsistlik konkreetsus loovad tajutava vastuolu, mida süvendab vormiline mitmelaadilisus. Luuletaja taotleb teatavat tasakaalu traditsioonilise ning vabavärsi vahel. Hoiakute ning laadide vastandikkuse tõttu ei kujune aga seesugust terikut kui ,,Kivist viiulites". Muutunud luulepildis ei ärata raamat eelmistega võrreldes tähelepanu. Ka järgmine kogu jääb suhteliselt varju. 2.5. ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) Kogus ,,Vihme teeb toredaid asju" leiab aset suur teisenemine isiklikuma, intiimsema vaatevinkli ning ajalookontseptsiooni poole
2.2. 1864.a. protsessikoodeksid 2.2.3. Uus tsiviilkoodeksi projekt 2.2.4. Uus kriminaalkoodeksi projekt (1903.a. kriminaalkoodeks, UNS) 2.3. Nõukogude õiguse kodifitseerimine 1920. aastatel 2.3.1. Kodifitseerimise eesmärk 2.3.2. Erinevad koodeksid 3. Vene NFSV 1922.a. Tsiviilkoodeks 3.5. Varasem nõukogude tsiviilõigus 3.6. Koodeksi struktuur 3.7. Üldine iseloomustus 3.2.1. era- ja riikliku omandi vahekord 3.2.2. majanduse mitmelaadilisus 3.8. 1922.a. Tsiviilkoodeksi rakendamine Eestis 3.9. Koodeksi roll ja tähendus 4. Vene NFSV 1926.a. Kriminaalkoodeks 4.1. Varasem nõukogude kriminaalseadusandlus 4.1.1. 1922.a. Kriminaalkoodeks 4.1.2. NSV Liidu ja liiduvabariikide seadusandluse alused 1 1940. aastal, seoses nõukogude võimu kehtestamisega, hakkas Eestis kehtima 1926. aastal vastu võetud ning 01.01.1927
annaabi.ee 
