Samal ajal kui majandustegevus Eestis vähenes. Enamik teisi Nõukogude järgseid riike ei suutnud eelarvet tasakaalu viia. Hilisemalt on ka Eesti riigieelarve olnud mingitel perioodidel puudujäägiga näiteks tekkis selline olukord peale rahareformi 1992 ning 1995 kui mõju avaldas Idamaade ja Venemaa kriis. Eestis lahendati defitsiidi küsimus omapärasel kombel. Riigiametnikele maksti palk välja mitmekuuse hilinemisega. Formaalselt oli ka sel perioodil eelarve tasakaalus. Riik võib kasutada eelarve tasakaalustamiseks erinevaid meetodeid. Eelarve kulude kärpimine. Eesti on seda meetodit rakendanud korduvalt ning seetõttu subsideeritakse/toetatakse majandust eelarvest suhteliselt vähe. Riigi kvoot on majanduse abistamisel viidud võimalikult madalale, mis lähtub ja võtab arvesse maksukoormuste maksude laekumist.
Eesmärk on siin esimese toote madala hinnaga meelitada tarbijad tooteid kasutama ning kasseerida kasum hiljem teise toote müügilt. Hinnaläbirääkimistel tuleb kindlasti kehtestada maksetingimused. Makse tähtaeg määratakse kindlaks ostu-müügi lepingu sõlmimisel. Klient võib maksta kas kohe või pärast kauba kättesaamist. Kuigi üldiselt müüja tahab raha kohe kätte saada, on konkurentsi tingimustes sageli kasutusel vastupidine praktika, kus müüja annab ostjale mitmekuuse tähtaja. III OMAHIND Ettevõtte toodangu omahind väljendab valmistatud toodangu või üksiktoote ja teenuse tootmiseks ettevalmistamise, tootmise ja müügi kulusid rahas. Toodangu omahind põhineb samuti hinna väärtusteoorial, erinevuseks on vaid asjaolu, et kui hinnas väljendub toote väärtus ostja on nõusolekuna, siis omahinnas sisalduvad tootja kulutused asjastatud ja elavtööle. Toodangu omahinna analüüs võimaldab