Siia juurde on heaks näiteks tuua Aafrikas elavad hõimud, mis tänu globaliseerumisele järk järgult hävitavad iseennast selletõttu, sest noored ei taha elada edasi vanemate kombel vaid tahavad minna linnadesse elama ja õppima, et paremini sulanduda suurde halli massi. Hõimude traditsioone rikuvad ka pidevad turistide vood, kes sinna viivad igasuguseid asju mistõttu nende eristamine muutub ka aina raskemaks. Maailm mis on globaliseerunud ja mitmekultuurne on nagu kahe teraga mõõk, see toob rikkust meie igapäeva ellu, aga samalajal see hävitab kultuuride unikaalsust ja tekitab konflikte. Eks kuskil on sellele kõigel kuldne kesktee, kuidas säilitada ja sulandada. Kuidas olla avatud, aga samal ajal ka piisavalt suletud mõjutuste suhtes. Sven Erik Reinumets
toimetanud 28 raamatut, üle 265 artikli ja teinud uurimusi mitmekultuurilise õenduse, inimeste hoolduse ning teiste õendus teemade kohta, samuti on ta saanud palju auhindu. Ta on tuntud kui üks produktiivsemaid autoreid õenduses, pakkudes uusi õendusideid, et arendada õendust kui teadusharu ning elukutset. Madeleine Leininger on saanud järgnevad kraadid ning tiitlid: Filosoofia doktorikraad, inimteaduse doktorikraad, teaduse doktorikraad, registreeritud õde, sertifikaadiga mitmekultuurne õde, Austraalia Royal College of Nursing liige ja Ameerika Õendusakadeemia liige. Teooria sisu kokkuvõte: 1950.aastatel alustas Leininger esimese mitmekultuurse õenduse teooria väljatöötamist, mida tuntakse kui The Culture Care Theory. Ta pidas sellist teooriat vajalikuks, kuna paljud õed puutusid kokku läbirändajate ning immigrantidega. Leiningeri jaoks on hooldus oluliseks aluseks õendused. 1981.aastal teatas ta, et ei saa olla ravimist ilma hoolitsuseta aga hoolitsus saab
üliõpilased, kes räägivad eesti keeles. Nendel on samasugused õigused, kui eestlastel, sealhulgas ka õigus õppimisele. Need venelased sündisid Eestis ja tahavad ka siin haridust saada ning pärast siin õppida. Just selles situatsioonis venelased arvavad, et neide võimalused õppida on vähem, kui eestlaste ja selles konfliktid proovivad nad need võimalused suurendada. Eesti on Euroopa Liidu osa, ja nii Euroopa Liit, kui ka Eesti on mitmekesine ja mitmekultuurne keskond, kus väga tähtis koht on kultuurivahelisel suhtlemisel.Seda on vaja arvestada nii eestlastel, kui ka venelastel. Võimalikud lahendused. Siin on kolm variandi. Nad sõltuvad sellest, mida arvab õpetaja, kelle aines see konflikt tekkis. Kui õpetaja on nõus eestlastega, siis võib ta lihtsalt venelastele seletada, et see aine peab olema eesti keeles ja ta midagi ei muuda. Kui õpetaja on nõus venelastega, siis seletab ta eestlastele, et venelased peavad ka hakkama
annaabi.ee 
