TUGEVUSED JA VÄLJAKUTSED Essee Tallinn 2016 Eesti erinevates linnades ja asulates on aina enam lapsi, kelle kodune keel ei ühti lasteaia keelega. Kasvavate sõjaliste konfliktidega on maailmas aktuaalseks teemaks inimeste põgenemine kodust rahumeelsemasse elukeskkonda. Kuid tegelikult ei pea me vaatama just neid sõjapõgenike, vaid ka tavalise vene kodaniku lapse käimine eestikeelses lasteaias muudab juba selle asutuse mitmekultuuriliseks. ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni 28. artikkli järgi on lapsel õigus haridusele (Laste Õiguste Konventsioon, 1991). Mitmekultuurilise lasteaia kõige suurem võimalus ongi pakkuda haridust, mis toetab lapse arengut ja tema identiteeti ehk samastumust või ühistunnet mingi rühma või rahvusega (Muldma & Nõmm, s.a.). Iga lapse jaoks on oluline, et tema päritolu ja kultuuri ei surutaks maha, vaid arendataks koos kodukoha kultuuriga.
multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks? Monokultuursed riigid on nt tiibetlased Tiibetis, islandlased Islandil ja mitmed rahvad Vaikse ookeani saartel, on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri. Teistes ühiskondades, nagu Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides, on segunenud paljude sisserändajate erinevad kultuurid. Niisuguseid ühiskondi nimetatakse multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks (tavaliselt peetakse mitmekultuuriliseks ühiskondi, kus kõneldakse erinevaid keeli). 3. Too välja mitmekultuurilise ühiskonna 2 eelist ja 2 puudust/probleemi. Kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri on hea, kuna see muudab kogu elu mitmekesiseks. Mitmekultuurilisus toimib paremini niisugustes ühiskondades, kus on palju erinevate kultuurikandjate rühmi ning kus poliitiline süsteem toetab väljendusvabadust. Kui riigis on mitu erinevat keel siis on teistel rahvustel seal
annaabi.ee 
