ning kaminataoline ahi puupulkadest ja savist valmistatud korstnaga. Pärast Teist maailmasõda on poolmaakodade kasutamise kohta vaid mõned üksikud teated. Tänapäeval elavad handid enamasti tüüpprojektide järgi ehitatud palkmajades. On kolm kõige enam levinud tüüpprojekti: 1) üheruumiline elamu, 2) esikust, köögist ja toast koosnev elamu ja 3) kahekorteriline elamu, mille korterid koosnevad esikust, köögist ja toast. Viimastel aastakümnetel on ehitatud ka suuremaid mitmekorterilisi ridaelamuid. Traditsioonilised kõrvalhooned on hantidel aidad, varikatused, lattkojad ja põhjapõtrade varjualused. Enamik aitu asub sammastel, mis on tavaliselt 0,5-2 m kõrgused. Varikatus, mille all hoitakse suuski, nartasid, kalavõrke, mõrdu jm, toetub kaheksale või kümnele postile. Lattkoda ehitades asetatakse 1-5 m pikkused küttepuud koonusekujuliselt ning need moodustavad püstkojasarnase ehituse
Alberti oli tuntud ka vararenessansi aja peamise kunsti- ja arhitektuuriteoreetikuna. Firenzest alguse saanud uus kunstistiil levis kiiresti üle kogu maa. Omapärane on Veneetsia vararenessansi arhitektuur, kus pandi vähem rõhku rangele liigendusele ja tõsteti esile fassaadi maalilisust (näiteks Santa Maria dei Miracoli kirik, 1489, arh. Lombardi ja pojad, mille värvilisest marmorist laotud fassaadi kroonib suur poolringikujuline viil. Veneetsias ehitati ka palju mitmekorterilisi üürimaju, kus igal korteril oli omaette sissekäik. Ehitustegevus hoogustus teisteski keskustes, eriti Milanos, Sienas ja Roomas. Viimane sai juhtivaks kultuurikeskuseks kõrgrenessansi ajal. Kõrgrenessansi alguseks olid Itaalia linnakommuunid kaotanud oma juhtiva seisundi ning nende asemele oli tekkinud suured vürstkonnad, mille residentsid nüüd kultuurikeskusteks kujunesid. Humanismi ideede ja renessansi levik tõi kaasa uuendusi ka kirikuriigi pealinna
annaabi.ee 
