Väikeste ehitiste karkassi vajadust saab majanduslikult põhjendada vaid siis, kui välisseintel on suured akna pinnad ning ka põllumajanduses, kus katusealuste seinad ei vaja head soojaisolatsiooni või esteetilist kvaliteeti ning kasutatakse odavaid mittekandvaid materjale. Karkass võib olla kas terasest, raudbetoonist või puidust. Võrreldes teistega on terasel ja raudbetoonil maksumuseelis: nad on kasutatavad praktiliselt lõpmata kaua. Mitmekorruselisel ehitisel kasutatakse tavaliselt raudbetooni, mis on normaalkoormuste puhul odavam, kuigi erinevus terasega võib tihti olla tühine. Teraskonstruktsioone valmistavad ettevõtted aga pidevalt parandavad oma tehnoloogiat ja maksumusvõrdlus raudbetooniga muutub järjest tähtsamaks. Kuigi teraskarkass on raudbetoonist odavam, võib see sääst siiski täielikult kaduda seoses vajadusega arvestada olulisi ja kulukaid tuleohutusmeetmeid.
5.3) vaadeldakse juhtudel, kui hoone seintes on (statsionaarselt lahti olevad) avad. Siserõhutegur cpi sõltub tegurist µ (vt. joon. 10.2.9), mis võrdub: (summaarne avade pindala tuulealusel ja tuulega paralleelsetel külgedel) jagatud (avade summaarse pindalaga hoone kõigil külgedel). Joon. 10.2.9 Siserõhutegur cpi hoonetel, mille seintes on avad Arvutuskõrguseks zi võetakse sisemiste vaheseinteta hoonetel · ühekorruselisel hoonel - avade keskmine kõrgus maapinnast; · mitmekorruselisel hoonel - vastava korruse (keskmine) kõrgus. Siserõhku on täpsemalt käsitletud EPN-ENV 1.2.6 jaotises 10.2.9. Sisemiste vaheseinte ja avadega hoonete puhul võib (veaga tagavara kasuks) kasutada siserõhuteguri ekstremaalväärtusi: cpi = + 0,8 või cpi = - 0,5. Eeldatakse, et sise- ja välisrõhk mõjuvad samaaegselt. 10.3 Varikatused Projekteerimise alused 85
Ra- mist. Kiiritustõve algnähud on isu- dioaktiivse kiirguse vähenemist ise- tus, üdine nõrkus, halb enesetunne ja loomustab materjali nõrgestustegur kerge palavik. Need tekivad 16 tunni (Pf = kiirgus kaitse taga / kiirgus kait- jooksul pärast kiirituse saamist. Mida se ees). Nii on soomukil selleks 0,9, suurem on doos, seda kiiremini ja mitmekorruselisel raudbetoonelamul tugevamalt nähud ilmnevad. Kui nä- 0,3. Kaitseks läbistava kiirguse eest on hud ilmnevad vähema aja kui 1 tunni isikkoosseisul vaja varjuda suurema jooksul, on tegemist eluohtliku doo- nõrgestusvõimega materjali taha, nt siga. Algnähud kaovad ligikaudu 24 raudbetoonelamusse, keldrisse, var- tunni jooksul. Näiteks areneb 3,5 Gy jendisse jne. kiiritusdoosi puhul munandite piir-
annaabi.ee 
