Uued, aastail 1880-1900 valminud valdavalt kolmekorrulised kivikasarmud, kus oli kokku 10 564 korterit, olid kvaliteedilt ja plaanilahenduselt vanadest tunduvalt paremad: koridorisüsteemilistes majdes koosnes korter kas ühest suurest toast ja köögist või kahest toast ja köögist, mille juurde kuulus käimla. Ühiskasutuses olid koridoridesse paigutatud veekraanid ja valamud ning keldri- ja pööningukorruse panipaigad. Võrreldes mitmekorruliste kasarmutega, oli elu väiksemate töölisasulate ridamajdes inimsõbralikum: perele jäi rohkem iseolemisvõimalusi. Elamistingimused olid väikemajades ridamajade omadega sarnased. Ruudukujulise või kergelt ristkülikuks venitatud põhiplaaniga majas oli keskel asuva korstna ümber 4 kööktubakorterit, sissekäik hoone kummastki otsast. Kõrvalruumid olid mõlemat tüüpi majades sahver, kuhu pääses esikust, ning kelder,
Hiina kunst Hiina kunsti arengust on palju selgem ülevaade kui India omast, sest hiinlased ise hakkasid juba väga ammu oma kunsti arengut jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina arhidektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Kiviehitisi on vähem ja neiski on palju ülevõetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kõige olulisemas ehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeletud üsna palju
annaabi.ee 
