Sirli Volt K2 S U U R K Ö Ö G IS K A S U TA V A D N Õ U D G N nõud Materjalid millest saab neid teha Roostevabast terasest Plastikust Alumiiniumist Emaileeritud Erikattega Kus kasutatakse Ajus kuumutamiseks, säilitamiseks- ja serveerimisnõudena On Gn nõude jaotus skeem Sügavad ja m adalad vaagnad Kasutatakse liha, kala, vormiroogade serveerimiseks. Mitmekorrulised vaagnad on suupistete, kondiirtoodete ja puuviljade serveerimiseks. Kahekorruseline vaagen Portsjonnõud Erineva suuruse ja kujuga nõud. Need on potsjoneeritud salatite, suupistete ja magustoitude söömiseks. Pannakse alustaldrikule Kokill merekarbikujuline portsjonnõu kalast ja mereandidest valmistatud portsoneeritud soojade toitude serveerimiseks. Kokott - ümmarguse kujuga varrega portsjonnõu lihast, köögiviljadest, seentest ja
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks, mis kestis ajavahemikul 800 eKr500 pKr. Ajastu alguseks peetakse kas Homerose eeposte loomist või olümpiamängude algust ning lõpuks loetakse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse kukutamist gootide (germaanlaste) poolt. Vaatamata sellele, jäi Ida-Rooma veel püsima tuhandeteks aastateks. Egeuse kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kõige silmapaistvamad arhitektuuriteosed olid lossid. Lossid olid tavaliselt mitmekorrulised, alumisel korrusel oli laoruumid, ülistel aga pidulikumad ruumid. Seinad olid tüüpiliselt kivist ning laed olid puidust. Sambad Kreetal olid puust ning nende peamised värvid olid must, punane ja kollane. Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 1. Knossose lossi interjöör 2. Knossose loss Kujutav kunst
loonud P. Handke ja T. Bernhardt. Enim tuntud tänapäeva Austria kirjanikke on Ingeborg Bachmann (1926-1973), autasustatud poeesia, jutustuste ja kuuldemängude autor, ning draama- ja proosakirjanikud Thomas Bernhard (1931-1989) ja Peter Handke (s 1942). 4 Arhitektuur Keskajast peale on Austria olnud arhitektuuri arengus esireas. Austria arhitektuuris annavad tooni tohutud kloostrid, mis ehitati keskajal ja moderniseeriti barokiajal, samuti mitmekorrulised linnapaleed ja suured maaresidentsid, mida aristokraatide tarvis rajati 17.-18. sajandil. 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus tähistasid nüüdisaegse linnaarhitektuuri sündi koos avalike hoonete teatrite, pankade, ja valitsusasutuste kerkimisega. Need ja teised ehitised näitasid üles Habsburgide ajatusele omast monumentaalsust ja selget ornamentaalset laadi. Kunst Austrias arenes kunst tihedas kokkupuutes Saksa kunstiga, ent mõjutusi andsid ka Itaalia, Ungari
V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades. Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad. Oli olemas kanalisatsioon reovee väljajuhtimiseks. India inimesed olid esimesed, kes ehitasid käimlad majadesse. Toiduks olid peamiselt nisu, oder ja datlid. Sai alguse puuvillakasvandus, mis oli algul loomadele söödaks, kuid hiljem tehti sellest ka tekstiili. Indias oli kaubandus väga tugev, mis ulatus kuni Mesopotaamiani. Sealne rahvas oli huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksukaupadest (vääriskivimite töötlemine, keraamika- ja metallitöötlus).
Enim tuntud tänapäeva Austria kirjanikke on Ingeborg Bachmann (1926-1973), autasustatud poeesia, jutustuste ja kuuldemängude autor, ning draama- ja proosakirjanikud Thomas Bernhard (1931-1989) ja Peter Handke (s 1942). [1. ] 5 Arhitektuur Keskajast peale on Austria olnud arhitektuuri arengus esireas. Austria arhitektuuris annavad tooni tohutud kloostrid, mis ehitati keskajal ja moderniseeriti barokiajal, samuti mitmekorrulised linnapaleed ja suured maaresidentsid, mida aristokraatide tarvis rajati 17.-18. sajandil. 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus tähistasid nüüdisaegse linnaarhitektuuri sündi koos avalike hoonete teatrite, pankade, ja valitsusasutuste kerkimisega. Need ja teised ehitised näitasid üles Habsburgide ajatusele omast monumentaalsust ja selget ornamentaalset laadi. [1. ] Kunst Austrias arenes kunst tihedas kokkupuutes Saksa kunstiga, ent mõjutusi
annaabi.ee 
