Hoffmani kärjeraam. Mesilasperede transportimisel raamide kõikumise ärahoidmiseks tehakse külgliistude ülaosad (1/3 ulatuses ) nii laiad (35...37 mm), et need puutuvad kokku kõrvalseisva raami külgliistuga. Külgliistude alumised osad on 25 mm laiad. Raamide tarust valjavõtmise kergendamiseks on iga külgliistu üks serv ( parempoolse liistu esiserv ) tehtud teravaks. Külgliistu laiema osa pikkus oleneb raami kõrgusest. Harilikult on see 1/3 külgliistu pikkusest, mitmekorpuselise taru raamidel aga ½ liistu pikkusest. Ehitusraamid on vaha tootmiseks. Need on kas lahtise või kinnise ülaliistuga. Lahtise liistuga ehitus raam on harilik pesaraam, mille pealmine liist on lahti. Külgliistude vahele (7...8 cm külgliistude ülaservast allpoole ) on piki raami löödud tugiliist. Ehitusraami ülalhoidmiseks on külgliistude ülaotste külge löödud plekist õlad. Kinnise liistuga ehitusraam on harilik pesaraam. Mille keskele on löödud üks lisa liist
Kärjeraamid liigitatakse kolme rühma: kõrged, madalad ja ruudukujulised. Kõrged raamil on kõrgus laiusest suurem, näiteks Ukraina lamavtarude raamid. Madala raami kõrgus on laiusest väiksem, näiteks eesti tarud. Ruudukujulise raami kõrgus on võrdne laiusega, sellised raamid on kasutusel Inglismaal. Lisaks on ka mitmekorpuselised tarud: neil on vähemalt kolm korpust, lahtine põhi, lagi, krae, tarviduse korral ka vahelagi ja üks vahelaud. Mitmekorpuselise taru eelised võrreldes lamavtarudega: talvituma asetsevaid peresid on kerge söödaga varustada, taru põhjasid saab puhastada kiiresti ja lihtsalt, taru ruumala on võimalik piiramatult suurendada ning mitmekorpuselised tarud on kerged ja neid suudab üks inimene tõsta (Talts 1977). 1.2 Taruehitamine Taru on mesilastele eluasemeks, mis peab kaitsma neid ebasoodsate välistingimuste ja vaenlaste eest. Taru peab tagama pere normaalse arengu ning võimaldama
Kasutatakse kas valik- või lausvagumist, viimast kasutatakse rasketel savimaadel, kui maapinna lang on väga väike või puudub üldse. Lausvagumisel aetakse vaod üksteisega paralleelselt vahekaugusega 5...12 m ning sügavusega 15...25 cm. Valikvagumisel on vagude sügavus 25...30 cm. Lisaks taliviljapõldudele võib veevagusid kasutada ka karjamaadel ja lutsernipõldudel. Kitsaeelist kündi kasutatakse suviteravilja ja rühvelkultuuride põldude kündmisel. Küntakse mitmekorpuselise adraga. Künni suund ühtigu maapinna langu suunaga. Ee laius valitakse olenevalt maapinna langust. Suurema, üle 2promilli langu korral on ee laius 15...20 m, väiksema langu korral 12...15 m. Suviteraviljapõllud küntakse kitsaeeliselt sügisel, rühvelkultuuride põllud kevadel. Sademete vesi koguneb künnil tekkivatesse lahkukünnivagudesse ja valgub piki vagusid maapinna langu suunas. Vajaduse korral tuleb lahkukünnivaod viimistleda käsitsi.
annaabi.ee 
