vastsündinud, 10 esimest ea-d, vanuritel sagedamini. Klassifikatsioon: partsiaalsed e osalised hood: generaliseerunud hood, mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Ravi: medikamentoosne – kui on esinenud 2 epileptilist hoogu, pidev,kindel reziim, võimalusel monoteraapiana (ühe ravimiga), kui täielik kontroll ja hoogusid enam pole, ravi jätkub 2-5 aastat. Kirurgiline ravi. Sclerosis multiplex, kliiniline sümptomatoloogia, diagnoosimine ja ravi. Pea ja seljaaju mitmekoldeline demüeliniseeruv haigus, etioloogia pole teada, patogenees- demüelinisatsioon pea ja seljaaju valgeaines, muutuvad aksonite juhtivusomadused. Suur geograafiline varieeruvus. Naised haigestuvad varem, sagedamini kui mehed. Vallandavad: trauma, emotsionaalne stress, rasedus, sünnitus. Sümptomid: Nägemishäired (diplopia), tundlikkusehäired, püramidaalkahjusutus spastiline paraparees,
kandja või kokkupuude stafülokokilise mädaga. Sissetungiväratiks on enamasti nahk. S.aureus võib põhjustada: • Lokaalseid infektsioone (bakterite paljunemisest tingitult). Pehmete kudede intensiivset põletikku, mille käigus tekib mädakolle, nimetatakse abstsessiks. Sõltuvalt lokalisatsioonist nimetatakse abstsessi kas mädapustuliks ehk follikuliidiks (karvanääpsu põletik); furunkliks (karvanääpsu ümbritsevate kudede põletik) või karbunkliks (mitmekoldeline suurema pinnaga mädapõletik) S. aureus põhjustab sageli traumaatiliste ja postoperatiivsete haavade infektsioone. • Süsteemseid infektsioone - sepsis, septiline artriit, endokardiit, meningiit, osteomüeliit, samuti abstsesse kopsus, põrnas, maksas, neerudes. S. aureus’e pneumoonia võib sageli olla sekundaarne, tekkides peale viirusliku gripi põdemist, harvem leetrite järgselt. • Toksiini poolt indutseeritud kahjustusi.. S
annaabi.ee 
