tõeväärtus tõene nende ja ainult nende indiviidide korral, mille korral on predikaatidel Px ja Qx ühesugused väärtused. Predikaadist Px järeldub predikaat Qx, kui predikaadi Qx väärtuseks on tõeväärtus tõene vähemalt kõigi nende indiviidide x korral, mille korral on predikaadi Px väärtuseks tõeväärtus tõene. (Tähistus Px ⇒ Qx või Px ╞ Qx.) Definitsioon 8.8 määratleb küll vaid ühekohalisi predikaate (v.a viimane lõik), kuid seda saab kergesti laiendada mitmekohalistele predikaatidele. Kahekohaliste predikaatide puhul tuleb üksikindiviidide asemel silmas pidada indiviidide järjestatud paare, kolmekohaliste puhul indiviidide järjestatud kolmikuid jne. TRADITSIOONILISEST LOOGIKAST UNAARSETE PREDIKAATIDE ABIL Traditsioonilise loogika kategoorilisi väiteid saab esitada predikaatarvutuse keeles, rakendades sobivalt defineeritud unaarsete predikaatide indiviidimuutujatele üldisus- või olemasolukvantorit või kvantori eitust (negatsiooni)
tõeväärtus tõene nende ja ainult nende indiviidide korral, mille korral on predikaatidel Px ja Qx ühesugused väärtused. Predikaadist Px järeldub predikaat Qx, kui predikaadi Qx väärtuseks on tõeväärtus tõene vähemalt kõigi nende indiviidide x korral, mille korral on predikaadi Px väärtuseks tõeväärtus tõene. (Tähistus Px Qx või Px Qx.) Definitsioon 8.8 määratleb küll vaid ühekohalisi predikaate (v.a viimane lõik), kuid seda saab kergesti laiendada mitmekohalistele predikaatidele. Kahekohaliste predikaatide puhul tuleb üksikindiviidide asemel silmas pidada indiviidide järjestatud paare, kolmekohaliste puhul indiviidide järjestatud kolmikuid jne. TRADITSIOONILISEST LOOGIKAST UNAARSETE PREDIKAATIDE ABIL Traditsioonilise loogika kategoorilisi väiteid saab esitada predikaatarvutuse keeles, rakendades sobivalt defineeritud unaarsete predikaatide indiviidimuutujatele üldisus- või olemasolukvantorit või kvantori eitust (negatsiooni)