D oli pigem maalija, R graafik(tpne, erksad ja keerl rtmid). Neoklassitsism- klassitsismi vormi ja rtmi juurde tagasipdumine. Tekkis I ms jrgses Euroopas. Neoklassitsitidel huvi taastada vanu vorme ja stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Prokofjev, Stravinski, Poulenc. Hoiduti rmuslikest emotsioonidest, lakooniline ja lhike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt vljapeetud lesehitus. Igor Stravisnski (1882- 1971) vene helilooja, sai aadlikasvatuse ja mitmeklgse hariduse. Lpetas Peterburi igusteaduskonna. 1905 kohtus Rimski-Korsakoviga, sai tema erapilaseks. Hakkas elama maailmarnduri elu, 1939 kolis USAsse. 1962 klastas Venemaad. Looming: I vene periood( vene klassikalised traditsioonid, muusikal etendus "Sduri lugu") II neoklassitsistlik periood( ballett "Pulcinella", ooper "Elupletaja thelend"), III seeriatehnika periood(dodekafoonia- 12helitehnika). Lavateoseid isel. anrite hendamine(ooper, ballett, pantomiim, oratoorium). Tus tippu oli kiire.
armstusest loobudes ja haiguse svenedes muutus aga allaheitlikumaks, luues enda mber mrtri oreooli. Hl muutus vaikseks (piano), juetuks, kuid oli endiselt soojusest tulvil. Vokaalselt veenev osatitmine li romantilise atmosfri. Nrgemaks ji Urmas Pldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt le laulis. Temast mrksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumistjast isalikuks andestajaks. Mitmeklgse ja hea karakteritunnetusega oli tema etenduse teiseks tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist vga professionaalse osatitmisega. Smpaatselt olid lauldud krvalrollid, eriti ji meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana. Lavakujunduses domineerisid lhtrid ja peeglid, mis lid vajaliku ruumitunde. Meelde ji hiigelpuu teise vaatuse armuidlli taustana, samuti lppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Hea oli ka Flora punane ballikleit. Kogu ooper oli vga snnis,ja traditsiooni jrgiv
annaabi.ee 
