), samuti raadio-, side-, automaatika- jne. Seadmetes. Sõltuvalt otstarbest jaotatakse trafod üldotstarbelisteks jõutrafodeks ja eritrafodeks. Üldotstarbelisi jõutrafosid kasutatakse elektrienergia ülekande- ja jaotussüsteemides pingekõrgendus ning pingemadaldustrafodena Eritrafode hulka kuuluvad eriotstarbelised jõutrafod (ahju-, alaldus-, keevitus-, raadiotehnilised trafod), sääste-, mõõte-, teimi-, sagedusmuundus- jt. trafod. Trafod jagunevad ühe- ja mitmefaasilisteks. Peale selle võib trafo olla kahe kolme või enam mähisega faasi kohta. Sõltuvalt jahutamise viisist jagunevad trafod õli- ja kuivtrafodeks. Esimesed on asetatud õlikasti, teisi jahutatakse õhuga. Vaatamata trafotüüpide suurele mitmekesisusele, on nende töötamisüõhimõte ja neis toimuvad füüsikalised nähtused sisuliselt samad. Seepärast käsitletakse esmajoones kõige lihtsamat ühefaasilist jõutrafot. Trafo töötamispõhimõte
Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkvaartus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) vaheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule uhefaasilisteks mitmefaasilisteks. Uhefaasilised alaldid on omakorda poolperioodalaldid taisperioodalaldid. 40. Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. Lihtsaima uhefaasilise silufiltrita uhe ventiiliga alaldi (joonis 9.2) valjundvool on katkelis-pulseeriv, sest diood juhib voolu ainult vahelduvpinge uhe poolperioodi ajal (joonis 9.3, b). Seetottu nimetatakse uhe ventiiliga alaldit oolperioodalaldiks. Pooljuhtdioodid valitakse alaldi jaoks lahtudes kahest parameetrist: dioodile lubatud voolust Ilub parisuunas;
Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkväärtus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) väheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldil peab olema vähemalt üks ventiil, trafo ja silufiltrite olemasolu sõltub vajadustest. Lisaks võidakse väljundsuuruste stabiliseerimiseks kasutada stabilisaatorit. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule · ühefaasilisteks · mitmefaasilisteks. Ühefaasilised alaldid on omakorda · poolperioodalaldid · täisperioodalaldid. 41) Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42) Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43) Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 44) Alaldatud pinge silumine. 45) . Operatsioonivõimendid.
1. Teoreetilised e. Nn. Kontrollpinnad 2. Reaalsed pinnad Termodünaamilised süsteemid jagatakse: Homogeenne süsteem Heterogeenne süsteem Homogeennseks nim süsteemi, mille sees ei ole eralduspindu. Homogeenses süsteemis on termodünaamiline keha homogeenses süsteemis on keemilis-füüsikalised omadused parameetrid on ühesugused. Heterogeensel süsteemil võivad süsteemis sees olla eralduspinnad. Heterogeenseid süsteeme nimetatakse mitmefaasilisteks. Kõik süsteemid omakorda jagunevad järgmistesse gruppidesse. 1) Isoleeritud termodünaamiline süsteem 2) Soojuslikult isoleeritud termodünaamiline süsteem (adiapaatne süsteem) 3) Suletud süsteem (T.d. süst.) 4) Avatud süsteem (T.d. süst.) Isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi, millel puudub väliskeskonnaga nii mehhaaniline, kui soojuslik vastasmõju. 1) Mehhaaniliselt jäikadel ja samal ajal soojuslikult isoleeritud pindadega.
annaabi.ee 
