vahel on sisemiste kihtide elektronid. Viimased kompenseerivad osaliselt tuuma laengu, väliskihtide elektronidele mõjub väiksem efektiivne tuumalaeng (Zeff ). Sellist nähtust nimetatakse varjestamiseks ehk ekraneerimiseks. Orbitaalide erineva kuju tõttu on sorbitaalidel paiknevad elektronid vähem varjestatud kui sama peakvantarvuga p-orbitaalidel paiknevad elektronid, sest viimased paiknevad keskmiselt tuumast kaugemal. Siit omakorda tuleneb, et s-orbitaalide energia mitmeelektronilises aatomis on madalam kui vastavate porbitaalide energia. Analoogne seos jätkub ka d- ja f-orbitaalide jaoks. Vaid vesiniku aatomis, milles on vaid üks elektron, on kõigi sama peakvantarvuga orbitaalide energiad võrdsed. Joonis 12.5. Na (Z = 11) aatomis 3s-elektroni jaoks on efektiivne tuumalaeng . 1. Joonis 12.6. Orbitaalide energiad Elektronkonfiguratsioonid Aatomi kui terviku energia sõltub elektronide paiknemisest orbitaalidel. Kui elektronid
väiksem kui n ehk n-1; määrab alakihi; tähistatakse tähtedega s, p, d, f, … (l=0, 1, 2, 3, …). Magnetkvantarv ml on täisarv vahemikus –l…l; määrab konkreetse orbitaali alakihis. Spinnkvantarv ms saab olla ainult – ½ või + ½ Elektroni spin. Aatomis kirjeldab elektroni spinnseisundit spinnkvantarv ms, mille lubatavad väärtused on -1/2 ja +1/2. Kasutatakse ka üles ja allapidi nooli või vastavalt alfa ja beeta. Aatomi elektronkonfiguratsioon – kirjeldab mitmeelektronilises aatomis elektronide jaotust orbitaalidel Pauli keeluprintsiip: aatomis ei saa olla kahte elektroni, mille kõik neli kvantarvu oleksid vastavalt võrdsed. Samal orbitaalil ei saa olla rohkem kui 2, vastasmärgiliste spinnidega, elektroni Hundi reegel: kui samas alakihis on rohkem kui 1 orbitaal, siis paigutuvad elektronid eelistatult ühekaupa, paralleelsete spinnidega, erinevatele alakihi orbitaalidele. (Üheskoos tuntakse neid reegleid ka kui Aufbau printsiip (ülesehitamine, saksa k))
annaabi.ee 
