Tugevamale sidemele vastab suurem dissotsatsioonienergia. Kaksikside on alati tugevam kui üksikside samade elementide vahel. Vabad elektronpaarid seotud aatomitel tõukuvad ja seega nõrgestavad sidet. Suuremate aatomiraadiuste korral on side nõrgem. Mida pikem side seda nõrgem. F 2, Cl2, Br2, I2 Cl alates side tugevam, sest mängu tulevad d-orbitaalid, mis stabiliseeerivad. 20. Nimetage VSEPRi teooria põhipostulaadid. Ennustage elektronide paiknemist ning molekuli või mitmeaatomilise iooni kuju, kasutades VSEPRi teooriat. Kirjutage VSEPRi valem. Põhjendage, kas molekul on polaarne või mittepolaarne. VSEPRi teooria keskendub sidmete ja elektronipaaride paiknemisele tsentraalse(te) aatomi(te) ümber. Molekuli kuju ennustamis tuleb arvestada, et suure elektrontihedusega molekuli osad tõukuvad omavahel. Suur elektrontihedus on molekulis sidemetel ja vabades elektronpaarides. Ühe tsentri ümber olevad sidmed ja
Oksüdatsiooniaste on aatomi formaalne laeng ühendis eeldusel, et molekul on üles ehitatud ioonidest ühe aatomi kaupa. Oksüdatsiooniaste tähistatakse rooma numbriga, kasutades lisaks miinusmärki ja nulli. Oksüdatsiooniastme määramisel on abiks järgnev: 1. lihtainetes on elemendi (aatomite) oksüdatsiooniaste 0; 2. ühend tervikuna on elektroneutraalne, aatomite oksüdatsiooniastmete summa molekulis on 0; 3. üheaatomilise iooni laeng on võrdne oksüdatsiooniastmega; 4. mitmeaatomilise iooni laeng võrdub oksüdatsiooniastmete summaga; 5. keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on tavaliselt +I, v.a. metallihüdriidides I; 6. keemilises ühendis oleva hapniku oksüdatsiooniaste on tavaliselt II, v.a. peroksiidides ( I) ja ühendites fluoriga; 7. fluori aatomi oksüdatsiooniaste ühendites on alati I; 8. maksimaalne positiivne oksüdatsiooniaste = rühma number; maksimaalne negatiivne oksüdatsiooniaste = rühma number 8; 9
Kui kulgliikumine peatuks alles absoluutse nulli juures, siis pöördliikumine lakkab juba varem – molekulide põrgetel saadav energia pole enam küllaldane molekulide pöördliikumise tekitamiseks. Piltlikult öeldes tähendab see, et pöördliikumise vabadusastmed „külmuvad kinni” juba mingil absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril ja allpool seda 6 temperatuuri arvutatakse ka mitmeaatomilise gaasi molekuli keskmist kineetilist energiat valemiga (9.4). Märkus. Kõrgematel temperatuuridel põhjustavad molekulide omavahelised põrked ka molekulis sisalduvate üksikute aatomite võnkumist üksteise suhtes. Siis arvutatakse gaasimolekuli keskmine energia kui tema kulgliikumise, pöördliikumise ja võnkliikumise energiate summaga. Molekuli vabadusastmete arvule lisandub üks võnkliikumise vabadusaste iga aatomi kohta
annaabi.ee 
